Teisipäev, 16. oktoober 2007

ballaad kahe kassiga jätkub

Liisu on võrreldes BBga kass hoopis teisest puust.

Ei mingeid elementaarseid kombeid - kõrgused on tema pärusmaa. Trepid. Riiulid. Näiteks klaveril kõndides arvab ta heaks asjad käpaga eest lükata... Küünte teritamiseks kasutab ülbelt elutoa sohvat ja toidust sööb ta vaid krõpse. Neid kõikse kallimaid muidugi. Katse tutvustada talle kiisupoegade lukskonservi nurjus - Liisu jalutas uhkelt minema ja BB hävitas kalmaari- ahvena ja teabmis kalade viilud hetkega. Ja samas on ta nii luider, et minul tuleb hirm peale... Kui see kohev ja samas läiketa karv maha lõigata, võiks temakese ribid sõrmi appi võtmata üle lugeda.

Liisu on üks aremaid kasse, keda olen kohanud. Aga nädalaga on meie vahele tekkinud killuke usaldust - olematust esmalt vaikseks ja tasapisi valjemaks muutuv nurrumine annab märku, et talle meeldib siin. Oma paigaks valis Notsu toa, täpsemalt muidugi voodi ja voodialuse. Seal näikse ta end koduselt tundvat samal ajal kui BB laiutab minu voodis. Täna õhtul kostis magavast majast mõnusat müdinat - Liisu oli esmakordselt ette võtnud mängud joostes ühelt vaibalt teisele karv turris.

Harjub. Võimalusele ta hoiukodusse tagasi viia ei ole me isegi mitte mõelnud. Küll aga üritame aja jooksul õpetada peenemaid kombeid alustades konservisöömisest ja kõndimiseks paslikuma pinna tutvustamisega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar