Pühapäeviti käib Jaan klubilistele Astangul ronimisharjutusi tegemas. Autoturu taga on 17m kõrgune kaljunukk, millest kell 12 köied rippuma lastakse ja igaüks vastavalt oma soovile kas üles ronida või allapoole laskuda võib. (just seesama nukike, millest minul õnnestus eelmisel aastal mõni meeter vaba langemist teha, enne kui haarav sõlm kinni kiilus)
Tänane harjutus oli mõeldud selleaastastele alustajatele sõlmede harjutamiseks. Koht, kust eelmisel aastal häbelikult "viilisin" ja hiljem käisin kaaslasi lunimas palvega seda või teist sõlme õpetada. Sel aastal olin tublisti targem - kiilusin end julgelt instruktorile külje alla ja tegin iga sõlme usinalt mitu korda läbi. Nüüd on Notsuga mõlemal sõlmed enam-vähem selged - juhisõlm, austria juhisõlm, surmasõlm, meremehesõlm, haarav ja eriti efektne seasõrg. Valikus siis nöörijupil ning ümber puu sõlmimine. Ostsin endale ka viiemeetrise kohustusliku repsaka ning palusin koduseks harjutamiseks prinditud paberi kus sõlmede tegemise juhised peal.
Vöösid kõigile ei jagunud ja ajasime hoopis Üllariga juttu. Teemaks Lenini edukas vallutus ja minu kõrge eesmärk eelolevaks suveks.
Mõned märksõnad, mille abil Üllar ja Tiina harjutasid, minimaalne treeningplaan 6 kuud:
* kepikõnd kestvusega minimaalselt 1h alpinismisaabastes ja 4-5 korda, Tiinal isegi 6x nädalas (minu senine 1-3 korda vastavalt viitsimisele kõlab pehmelt öeldes eesmärgitult)
* kepikõnd rannas, vähemalt ühte pidi lõõskav karm meretuul näkku
* Lisaraskusena kaasas seljakott, milles 8-9 kg suvalist kola
* Mäkketõusud alpinismisaabastes ja koos seljakotiga, soovitavalt liivas, mis oma tihedalt konsistentsilt meenutab lund (nemad kasutasid vanaka või hüppemäe nõlvu ning Patkuli treppi)
* väga teadlik valik varustuse ostul, mille abil annab kaalu ja mahtu oskuslikult kokku hoida. Nii olevat Joosu seljakott vaid 55l+ kõrgendused tavapärase 80 asemel. On ju iga lisakilo hõredas õhus kordades raskem kanda . Ja hinna järgi valitud = halva kvaliteediga seljakoti ebamugavusi sain Elbrusel omal nahal kogeda.
*lugeda ja analüüsida kõiki Lenini vallutamist kajastavad eesti reisikirju, seda mitte huvikirjandusena, vaid teadmaks võimalikult täpselt päevade kaupa, mis ees ootamas.
*Üllari suitsetamispahe tõttu on tema verevarustus halvem - üks hea põhjus mitte tõmmata pühapäevast sigaretti.
Üllari kirjeldus Lenini nõlvast tekitas mitmeid kõhklusi - ehk siiski teha veel harjutamiseks üks elbrusetuur... Ma ei tahaks olla nõrgim lüli köies kõndimisel üle jääpragusid täis platoo... Teisalt on ka see minek treenitav ja harjutusaega on üheksa kuud.
Hea meel on, et minu esimene "päris" varustus - popikad uued Bestardi alpinismisaapad teenisid kiitva hinnangu, kui nüüd suurus siiski sobiv on - minu saapad on suuremad kohustuslikud 2 numbrit, kuid Üllar soovitas siiski 3 numbrit suuremaid.
Varustus maksab terve varanduse, kuid kurb oleks vaadata teisi minemas kui endalgi jõudu jaguks, ent kokkuhoitud varustusekroonid sunniks tagasi pöörduma. Meenub tipuvallutusöö, kus kehasoojust aitas hoida Maarjalt laenatud kollane sulevest. Selleta oleks minu elbrus lõppenud kusagil pastuhhovide ja traaversi vahel.
Palju segaseid mõtteid sai. Nagu seisaks suvel ees eksam, milleks pean süstemaatiliselt õppima hakkama. Konspekti aga pole - koos algmaterjalide valikuga pean selle ise koostama.
Üks fänn on mul ka - Notsu ütles, et me ei saa Astangult ära minna enne, kui emme on Leninile ronimist kasvõi ühe korra harjutanud:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kaks fänni saad siitpoolt juurde :)
VastaKustutatere :) juhtusin siia otsinguga "austria juhisõlm". ja mina olen ka talv otsa Astangul käinud. ja nüüd nädalavahetusel Karulas. ainult Elbrusele ega Leninile ma sel aastal ei saa, järgmisel ehk :) nii et ilmselt oleme kohtunud.
VastaKustutanii tore on blogimaailm ja päris-elu kuidagipidi kokku siduda.