jõuluvalgus minus eneses

Saabuv sõnum äratas mind hommikusest magusast unest veidi enne kella üheksat. Kaks suve tagasi aitasid suure hingega lvovlased mu Rumeenias invaliidistunud auto taas sõidukorda. Ka nii võib alata sõprus:) Lvovis olevat pisut lund ja külma on kümme kraadi. S nastupajušim prazdnikom rozdestva!

Järjepanu saabus sõnumeid lähemalt ja kaugemalt, oodatuid ja üllatavaid. Häid soove tuleb nii paukuvast pakasest kui lämmatavast kuumusest - kõikjal maailmas peetakse Lunastaja sünnipäeva.
Telefoni näppimise vahelt oleme Notsuga koristanud pidupäevapuhtaks kaks korrust, sättinud kauni õhtusöögilaua ja vaaritanud piduroogasid.

Õhtul süütame nelikümmend küünalt - juhuslik arv, just niipalju küünlaaluseid meil on. Notsu käib varasest hommikust alates aeg-ajalt kuusealust piilumas- emme, äkki meile ei tulegi päkapikud kinke tooma, sest meil on liiga ilus kuusk:)

Tulevad kindlasti! Kui mitte muu pärast, siis selleks, et pakkuda ehedat jõulurõõmu lühikeses lapseeas!
Ja nüüd paneme selga kasukad ja lippame kiriku- ja surnuaiaringile. Lumepuudus ei takista omada isiklikku ja puhast jõulutunnet hinges.