pühapäev, 2. detsember 2007

telefonikõnelusi emaga

Paar nädalat tagasi sain emaga vesteldes teada, olen üks hädisemaid naisi, kuna ei suuda ühtaegu käia tööl ja koolis. Tema olla omal ajal kasvatanud üles minu, õppinud üheaegselt ülikoolis tehnilisel erialal ning käinud tööl ja trennis ning aega jäänud üle pidutsemisekski.
Superema nagu alati.

Aastatega on paraku muutunud riigikord, õppevormid ja tööajad. Ja tegelikult omandas ema diplomi enne minu sündi. Ka läks ta aasta möödudes tööle tagasi ja minuga tegeles kodune vanaema. Hommikul, päeval ja õhtul.

Olengi tõeliselt saamatu isend ja ei jaksa septembrist juunini töötada kella 9-17, 17-22 tunda rõõmu enda ja Notsu hobidest, kraamida maja ja vaaritada sooja lõunat ning 22st hommikuni tegeleda ülikooli kodutöödega.

"Ise sa sellist elu ju tahtsid", olen korduvalt kuulnud enne telefonitoru hargileklõpsatamist.

2 kommentaari:

  1. jamajutt. minu jaoks oled sa t6eline supernaine!

    Ja kui k6ike ei j6ua, tee v2hem, aega ju on. sa oled v2ga tubli ja saavutad k6ik, mida tahad!

    VastaKustuta
  2. rahune nüüd maha, kui ma jõuaks 1/2 sellest mida sina tunneksin end superinimesena.
    ma ei saa aru, miks on vaja end pidevalt võrrelda ja sellest stressi saada - ma imetlen sind, a ei põe, et kehvem olen ;-)

    VastaKustuta