reede, 1. veebruar 2008

viieteistkümnes kuuekümne seitsme hulgas

Minu emaga võrdsel positsioonil töötab nende pangas üle Eesti kokku 67 inimest.

Ema konkureeris sellele töökohale kõhklevalt ning oma võimetes kaheldes. Tegelikult saatsin tema CV sinna mina ning andsin emale lihtsalt teada, et võib oodata töövestlusele kutsuvat telefonikõnet. Ema muidugi oli tige. Hirmul ja tige:)

Järjekordse ümberstruktureerimise käigus oli ta koondatud pikaajalisest töökohast tööealisena. Samas piisavalt eakana, et noored ja ilusad ülemused tema CV kõhklemata prügikasti tõstaks ja ametisse samaväärse noorema inimese valiks. Nii ei näinud ma teist võimalust kui kapitaalne ümberspetsialiseerumine.

Ema on oma "uuel" töökohal töötanud mõned aastad - viis on vist täis. Ta on oma tööga rahul - töötingimused suurepärased, kolleegid noored ja toredad ning tööd ja aega saab palju ise planeerida. Ema on minust 30 aastat vanem, kuid tema nooruslikkus ja elujanu on kadestamisväärsed. Kord-paar kuus kuulen ma, et reede õhtul pidutsesid nad kolleegidega x või y paigas... Lisaks pidevad koolitused, seminarid, kaks korda aastas atesteerimine. Kuidas ta jaksab!

2007. aasta kokkuvõtteks oli ta 67 konkureeriva töötaja hulgas tulemustelt 15. kohal. Auhinnaks oli ettevõtte korraldatud pidulik gurmeeõhtusöök restoranis Stenhus.
Mõnus, kui tööandja selgelt näitab, et töötaja tehtu on väärtuslik. Ja mina olen oma ema üle väga uhke!

1 kommentaar:

  1. Ja mina olen Sinu üle väga uhke.

    Armastan ikka öelda, et oma ema põrssad oleme me kõik. Ühel hetkel saavad aga põrsastest ise notsud.
    Ning kui siis tunned, et su põrssake sind raskel hetkel asjalikult toetamas, siis...

    Tore laps oled!

    VastaKustuta