Pühapäev, 16. märts 2008

slovakkia reisulugu

Link: http://www.sloleht.ee/index.aspx?pos=19&id=271172

Ja lugu ise:

Lumelaudur leiab paradiisi Tatrates

Nüüd peaks olema nädala­jagu puhkust sanatooriu­misse sõiduks, mõtlesin Slovakkiast lumelauareisilt naastes. Päevad erinevates suusakeskustes vaheldusid aktiivse ööeluga. Tõeline paradiis. Kuid väsitav.
Vaid kaks sõidupäeva ja oledki kohal Ida-Slovakkia suurimas linnas Popradis. Kaks bussitäit kesisest Eestimaa talvest pagenud eestlasi mahtus hetkeks korraga hotelli fuajeesse. Enamik neist oli Popradis lumelaudumas käinud varemgi.
"Homseks varume rohkem vaadiõlut," lubas hotellilähedase baari teenindaja esimese Popradis viibitud päeva õhtul sööke lauale kandes. Küüslaugusupp, olenevalt söögikohast kas kreemjas või puljong, keedumuna või praesaiaga, muutus meie seltskonna lemmikuks.
Sobiva keerukusega mäenõlva leiab sealmail igaüks. Rõõmustavad tudengid: üliõpilassoodustus annab 20% kokkuhoidu. Nelja päevaga saab säästetud arvestatav summa. Kaardiinfo trasside seisukorra kohta on piisav ning tõstukite hooldemeeskonnad aitavad algajaid meeleldi.
Rumm musta teega
Mägedelt avanev vaade lummab ning tasapisi jääb ka kukkumisi vähemaks. Tekib rõõm liuglemisest ja teadmine, et lumelaua tagumisel kandil saab kukkumata alla ka kõige järsemast nõlvast. Mäejook on lonks Slovakkia rummi musta teega, kohalikus keeles nimetatud ka Umčajks. Rummiaroom, suhkur, piiritus – loen pudelilt märjukese koostist.
Esimesel mäepäeval koosnes minu kui algaja lumelauduri varustus mitmest seljakotti pakitud fliisjakist, tagavarasokkidest ja termosetäiest teest. Juba esimese tunni jooksul selgus, et oleks piisanud ka soojast pesust ning koorikjopest. Kukkumise ja püstitõusmise intensiivsus ei jätnud võimalust mingigi külmatunde tekkeks.
Pärast esimest allasõitu sain vastuse küsimusele, miks lumelauad altpoolt nii kirjud on – algajad näitavad spordivahendite ilu abitult selili siputades. Varustuse olulisim osa on aga teadagi korralik kiiver. Järskudel ja jäistel nõlvadel kukkumine on teadagi ohtlik ja meditsiiniteenistuse mootorsaani kohtasime kukkujaid abistamas iga päev.
Kuus Eesti bussi
"Kanna raskus esimesele jalale ja lase külg ette!" hüüavad möödasõitvad oskajamad kaaslased. "Ära karda kiirust, see hoiabki sind tasakaalus!" hõigatakse teisalt. Nõlval kellelegi ette jäädes või otsa sõites piisab sulaselgest eestikeelsest vabandusest. Kohalikud ja mujalt pärit turistid on ilmselges vähemuses. Loeme suusakeskuse parklas kokku kuus Eesti numbriga bussi!
Pärast aktiivset päeva ülevalpool pilvi laiuvatel nõlvadel lõõgastume veekeskuses. Looduslike termaalvetega keskus pakub erinevaid pakette ka kõige nõudlikumale maitsele. Rahuldun basseinipaketiga, kus valikus nii väli- kui ka sisebasseinid. Välibasseinide vee soojuseks üle 30 kraadi ning veealuse valgustusega sisebasseinides varieerub vee soojus olenevalt basseinist.
Kaubanduskeskus meenutab keskpäraseid turu müügiputkasid. Mitmendat korda reisijad teavad rääkida, et inflatsioon kergitab ka Slovakkia hinnataset aasta aastalt. Spordipoodide mitmekesisus ja rohkus hämmastab. Slovakkide talispordialade lembusele viitab suusa- ja lumelauavarustuse valiku suurus. Hooaja lõppedes on hinnad tõepoolest soodsad, kuid valik kesine. Siiski omandan pärast esimest sõidupäeva päris isikliku varustuse.
"Oma varustusega sõitmine motiveerib mind veelgi enam selle alaga tegelema," otsin endale laristamise tarvis vabanduse.
Omaette vaatamisväärsus on Popradi ööklubi Surprise, mis on avatud seitse päeva nädalas. Slovakikeelne on siin vaid teenindus, külastajate rohkuse üle kurta ei saa. Räägitakse, et menüü hinnatase on kohalikele hoopis soodsam, kuid see teadmine ei heiduta meid. Kohalik DJ üllatab meid eestikeelsete lugudega – Meie Mehe ja Marju Läniku repertuaari saatel tantsivad Eesti suusaturistid varaste hommikutundideni.

Suusakeskused Popradi lähistel:
Madal-Tatrad
Jasna. Kõrgus 900–2024 m merepinnast
Donoval. Kõrgus 915–1402 m merepinnast
Strbskoje Pleso. Suurim kõrgus 2093 m merepinnast
Kõrg-Tatrad
Lomnitsa. Kõrgus 850–2634 m merepinnast

2 kommentaari:

  1. Hästi kirjutet! Lumeigatsus ja laskumistel kõrvus vihisev tuul hakkasid painama... Ehk järgmisel aastal. Aga kuidas endal, kas lumelauaalaseid pingutusi kroonis edu?

    VastaKustuta
  2. jah. Suurima tunnustuse sain Kuutsekal. Mu lumelauaõpetaja vaatas mu laskumist, öeldes, et minu sõit vajab vaid kogemust. Temal ei olevat mulle enam midagi õpetada.
    Peatselt Norra. Laudama ikka:)

    VastaKustuta