"Emmmeeeee", hädaldas Väike Notsu eile hilisõhtul voodist.
"Emmeeeeee, kas sa mäletad kui issi mind veel esmaspäeval tennisetrenni viis?"
"Mhmh", (Ma olin valmis tuhande esimest korda arendama teemat suurtest ja väikestest inimestest.)
"Tead, me käisime iga kord peale trenni hamburgeris", jätkas Notsu tõsiselt. "Ja tead, mis nüüd on juhtunud?"
"Eip", olin lakooniline ja valmis rääkima, et öösel ja voodis ei sööda. Rääkimata friikartulitest ja hamburgerist.
"Ma olen paks!!!!", Notsu hääl oli üsna nutune.
Jätkus hilisõhtune vestlus tervislikust toitumisest. Rääkisime, et väikesed tüdrukud lähevad paksuks vaid siis kui nad söövad liiga palju kommi ja küpsiseid ja vaatavad liiga palju televiisorit.
Minu hämmastuseks ei ole lasteaias tervisliku toitumise teemat üles tõstetud - nii ei olnud Notsu varem kuulnud, et kohukesed sisaldavad hiigelpalju rasva ja juurviljad on hammastele head. Ja sellestki, et friikartuleid ja kommi võib mõnikord süüa, ei olnud neile räägitud. Nojah, ma ise olen seda kõike pidanud nii loomulikuks ja mittevajalikuks arutlusteemaks...
"Emmeeeeee. Mul on sulle veel üks jutt", ütles Notsu. "Sööme siis sellel nädalal rohkem juurviljasuppi! Ma ei taha enam kohukesi!!!"
***************
Njah. Elu murrab ka lasteaeda. Eks olen isegi end peegli ees kruttinud ja ohkinud nelja üleliigse kilo üle, mida pean Pamiiris Lenini otsa ronimisel lisaks seljakotile kaasas kandma. (Kui ma oma menüüd just radikaalselt tervislikumaks ei muuda)
Aga Notsu... Tüdruk, kes läks hommikul lasteaeda, kleidi all põlvpüksteks beebide pikad püksid suurusele 68-74 (just-just), ei peaks küll kurtma paksuse üle. Pigem on temaga teine mure - kui leian püksid/seelikud, mis pikkuselt parajad, siis on need nii puusast kui vööst hirmlaiad...
Aga kusagilt on see teema siiski temani jõudnud - kui nüüd ajas tagasi vaadata, olen terve nädala kuulnud, kuidas sai ja kook paksuks teevad...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
suvi -> väliüritused -> vajadus laps võimalikult valutult ära toita -> rämpstoit ja kommid.
VastaKustutameie käisime oma neljasega laupäeva öösel Statoilis (sest kõik muud söögikohad olid kinni... mismõttes laulupidu ja Rakvere linna päevad ja inimesed tahavad hilja süüa? meil on siin Unine Virumaa Väikelinn ja kell on 11 läbi ja teie tahates süüa? kobige ööklubisse või tarbige alkoholi nagu kõik teised, palun) ja no ei saa Statoilist juurviljasuppi, ei saa. aga muidu teeb Statoli rahva toitmisel head tööd, punkar ja miilits sõbralikult kohvimasina taga koos.
Ohei, ma ei ole rämpstoidu vihkaja, kaugel sellest. Junkoilis pakutav jõuab umbekaudu kord kuus ka meie toidulauale. Lihtsalt hämmastav teemaarendus kuueaastase lapse suust...
VastaKustutaMuide. Depressiivsete Eesti väikelinnade hulka kuulus veel eelmisel aastal ka Haapsalu, kus näiteks peale Valge Daami üritusi oli ainuke söögikoht seesama Junkoil, milles vonkles kümneid (ausõna!) inimesi pikk järjekord kabanosside ja frankfurterite järele. Aga Hapsall on end tõesti parandanud - reede hilisõhtul, peale Hu? kontserti õnnestus süüa!!! Pitsat. (Valikus oli viisakamaidki kohti, aga meil seekord kiire)