esmaspäev, 11. august 2008

Närvishoki äärel ehk lugu tundmatust köögiloomast

Mida iganes mu naabrid minust nüüd ei arva.
Avasin külmuka ukse ja seal avanenud vaatepildi tõttu röökisin end poolsegaseks. Minu külmkapi riiulil laiutas prussakas!!! Selline pikk ja sarvedega ning mind nähes põgenes sekundi murdosa jooksul riiuli taha.
Järgnev toimus järgmise murdosa sekundi jooksul - kaks riiulit tühjaks, üks välja, kraanikausi vastu toetatud riiulile veejuga peale. Prussakas kadus äravoolu, et sealt hetk hiljem välja ronida. Pesuvalgendi oli esimene käepärane vahend ja valasin seda ohtralt...

Sorteerisin läbi kogu külmuka ja leidsin teise samasuguse isendi veel - kössitas teine hommikul laiult kaasa võetud munakarbis muna all. Järgneva röögatusega tõstsin munakarbi majaukse taha.

Betti kauss sai kuhjaga täis - latt suitsuvorsti, terve sai, pannkoogid, pool kilo juustu, pool pakki küpsetusmargariini, keeduvorsti viilud, kolmveerand kurki ning jupike tomatit ja kaheksa suurt keedukartulit. Üle valatud kohvikoore-piima seguga. Kuniks välisukse tagant hakkas kostma Väikese Notsu suur hädakisa: "Emme, emme, Betz sööb mune koos karbiga. Notsu pisikesed käed püüdsid meeleheitlikult Betzu hiigelpead munakarbist eemale lükata. Olin munakarbi täiesti unustanud ning bernaplika jäme ning muudel juhtudel täiesti saamatu koon oli karbi kenasti avanud ja nosis tooreid mune koos koorega...

Kuniks toibusin ja Notsu telefoni ühe hingetõmbega ütlesin: tead-ma-sain-närvishoki-prussakas-külmkapis (olin valmis kapi mootorini algosakesteks lammutama)
Täpsustavate küsimuste järel selgus, et tegemist ei olnud kardetud soovimatu koduloomaga - tagaosas olnud hargi järgi tuvastasime elukad kõrvaharkideks. Maal ikka juhtub... Ürituse tulemusena sai proua Betti tõeliselt inimliku kõhutäie.

4 kommentaari:

  1. Ma Sinu röökimist küll ei kuulnud, aga eile õhtul pidi mu oma poja mulle sama asjaga närvišoki tekitama - tal nimelt jalutas selline elukas voodis! Röökis kah :P
    Eks meil ka jälestatakse neid kõrvaharke, kuigi nad tegelikult midagi hullu ei tee.
    Betz peab siis nüüd tervisejooksule minema...

    VastaKustuta
  2. Uhh, tüdrukud, kohe näha, et pole nõuka-ajal elanud, siis küll tühipalja prussaku pärast toitu ära ei visatud (irvitab). Aga kole oli sellegipoolest neid elukaid kohata ja ega kõrvahargid eriti sümpaatsemad pole.
    Munad koos karbiga on pisiasi, karp on papist ja seedub ära... meie kaukatibin sõi kutsikana shaslökipeol liha koos taldrikute ja plastikust nugade-kahvlitega. Ja on ka siiani kenasti elus.

    VastaKustuta
  3. Aga mina leidsin pühapäeval maal talust tulles samasuguse eluka autost kõrvalistuja tooli alt. Nii, et olime selle transportinud 260km eemale asupaigast....

    peale selle maal leevakul on kukeseente ladu suisa....

    VastaKustuta
  4. Anonüümik, no oleks Sa öelnud siis, et Leevakul oled:)

    VastaKustuta