Teisipäev, 16. september 2008

koerapulm

Emase koera pidamine erineb isase koera pidamisest, et kaks korda aastas ründab hoovi bande ümbruskonna isastest.

Nii on ka meil käesoleval nädalal. Pr Bettil käib kosilasi erinevas suuruses, tõus ja karvas.

Nii kaapis üleeile õhtul aeda kikkis kõrvadega hunt, mõni päev varem punakas kräsukarvaline mõmmik, hundikalaadne naabriprintski ei näe öid rahulikult veeta.

Betz ise on tüüpiline naine - tunneb tähelepanust ehedat rõõmu (kui kedagi nägemas ei ole). Kui keegi pereliikmetest aias viibib, siis aga haugub ja lõriseb kurjalt. (Kes ütles, et bernad ei lõrise? Ja kuidas veel...)

Lippaed on küll kraabitud, aga peab kenasti. Betz aga nõuab haukudes tähelepanu ka tammil jalutajate koertelt.
Üleeile öösel muutus kahel pool aeda toimuv "koerapulm" talumatuks - lõputu haukumine päädis minu jaoks unetu ööga. Ja täna öösel magas Betz toas - vaikus kogu agulis. Hommikul kaapis ta varakult ukse juures - palav!!!! Minu ülesandeks jäi vaid põrand tolmuimejaga liivast puhtaks tõmmata ning üle pesta. /Umbes poolteist nädalat veel - loodame, et peab kuiva ilma/

1 kommentaar:

  1. Kusjuures meil seda muret ei ole - meil on Oskar, kes jooksuajal Atu soristamised kõik hoolikalt üle soristab ja tema enda eemalhoidmiseks aitab keelamisest (ja ööseks muidugi eraldi). Umbes kolmeks kõige hullemaks päevaks viime Oskari vanaema juurde ja ongi kõik. :)

    VastaKustuta