Väike Notsu on nädalajagu elevil olnud - äkki ikka puuritakse.
Hambaarstile minekust käib jutt. Notsule jäi lihtsalt eelmisel visiidil märtsis meelde, et tal on ühele jäävhambale tekkinud plekk. Plekist järgmine hambavigastus on hamba pehmenemine ja sealt edasi juba auk.
Hambaarst vaatas plekki ühte ja teist pidi, koputas siit ja sealtpoolt ning ütles, et märkab ühes ääres kerget pehmenemist. Et Notsu toolil õnnelikult kõlkus ning plomm tuleb panna niikuinii, kas sellel või järgmisel korral, otsustasime ravida enne augu teket.
Ilus valguskõvastuv hambaplomm sai. Nii pisike, et jääb märkamatuks ka tähelepanelikul vaatamisel.
Väike Notsu teatas, et puurimine oli vaid veidi valus nagu tuulutamine ja peseminegi.
Mulle meenusid isiklikud õuduskogemused aastatest 198?, mil Tallinna hambapolikliiniku lasteosakonnas kutsuti nutvat mind kinni hoidma kaks tohtrit kõrvalkabinetist. Pole vist ime, et enam kui kakskümmend aastat hiljem tunnen maailma-parima-ja-südamlikuma-arsti toolil suud avades endiselt ebamugavust.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar