lasteaia jõulupidu

Väikese Notsu lasteaias peeti täna jõulupidu.
Ajad on muutunud. Notsu vanaema meenutas mulle, kuidas mina samas saalis pea kolmkümmend aastat tagasi uhkelt luuletusi deklameerisin:)

Peo idee oli märkimistvääriv - iidsed jõulud. Lasteaed hankis soovijatele rahvariided ning triibulistes seelikutes tüdrukud ning pruunikirjutes vestides poisid olid oma kostüümide üle uhked. Esmakordselt nende aastate jooksul kaunistasid saali kenad põdrad kuu taustal.

Edasist ei tahaks kirjeldadagi. Enamik vanemaid vaatas piinlikkusega maha, mitmete hulgas kostis varjamatuid naerupurtsatusi.
Lauluõpetaja klaverimäng vaheldus laste sasipuntraga. Sekka hoogne noogutamine, mis tekitas minus isiklikult hirmu, et õpetajal tuleb pea otsast...

Laulude-tantsude esituse järgi võinuks arvata, et harjutamist alustati peonädala alguses. Vargamäng. Üks ema rääkis, et kohutavate sõnadega ja jõulutesse mittesobivat laulumängu õpetati juba tema vanema poja lasteaiaajal. Jõuluteemat kavas ei olnudki... Saabunud jõuluvana avastas umbes poolte pakkide jagamise pealt, et on ajagraafikust maas. Ülejäänud said pakid salmita.
Kommerts.
Vanemad valgusid kiirustades laiali, järgnev kohvijoomine oli kohalolijatest hõre. Ohkasin kergendatult - viimane aasta.

Sõitsime edasi trenni jõulupeole. Väike Notsu tunnistas, et lauluõpetaja ei meeldi talle. Karjub. Ühte tüdrukut isegi näpistas.
Ja lõpetuseks uuris Notsuke, kas ehk pole lauluõpetajal kammi, et tal juuksed alati sassis on...