Esmaspäev, 1. detsember 2008

äratundmine

Blondeeritud juustega naine oli minust eelmine klient solaariumis. Ta oli tugevalt ülekaaluline, vanuselt kindlasti üle neljakümne. Täiesti ebatüüpiline külastaja - pigem vaene kui rikas, pigem inetu kui ilus.

Tema puuvilltrikoost riided rippusid seljas nagu riidepuul.
Stopp.

Mu mõte jäi seisma neli aastat tagasi, mil olin võtnud alla umbes viieteistkümne kilo ringis. Sisimas juubeldasin - nii kena, nii kena. Võõraste jaoks olin endiselt üks pekine tükk. Veel ei raatsinud ma osta endale uusi, "väikseid ja ilusaid" rõivaid, vast veniv 44 oleks ehk selgagi mahtunud... Paterdasin endistes lotendavates edasi. Minna jäi veel kakskümmend kilo.

Mõtte tabamise hetkel ma vist naeratasin ja naine naeratas vastu. Ta on nii paganama õnnelik, mõtlesin oma kolme aastaga tagasi kogutud paarile liigsele mõeldes.
Õhtul kaevasin vanad raamatud ja punktipäeviku välja - näis, kas võtan vedu.

3 kommentaari:

  1. ee.. minu meelest Sul küll midagi ülearu polnud, aga mis mina ka asjast tean.. eilse seisuga on mul soovkaaluni minna veel 5 kg.. kaalujälgijad asenduvad sujuvalt figuurisõpradega ja mina ikka käin rühmas.. igavene kaalunälgija :oD

    VastaKustuta
  2. Ei ole jah, aga plussmiinus kaks, ehk see, "mis kuldliikmetel veel lubatud on", on kilokese-paariga ületatud. Ohu märk.

    VastaKustuta
  3. Sina ja 44 olnud... uskumatu :)

    VastaKustuta