neljapäev, 12. veebruar 2009

tempo

Koolitusime kahel päeval varasest hommikutunnist hilise õhtuni. Ma olen tänulik tööandjale võimaluse eest saada koolitust oma ala tipptegijatelt ja rebida end igapäevarutiinist välja. Samas ootaksin koolitajatelt mingit uut lähenemist, sest kümne tööaasta kestel a´2x aastas sarnast juttu kuulata... Oeh.

Sebimise nädal on - juhendajad ei olnud minu tööga kaugeltki sama rahul kui ma ise. Murueit juhtis tähelepanu vormilistele puudustele - doktoritöö kirjutamise ajaks luban minagi vormistamise poolega hakkama saada. Aga sisu... Kui juhendaja ütleb seminaril 1, et kirjutame selle asja nii ja seminaril 2 avastab ta, et enne oli ikka parem ja seminaril 3 leiab, et seoses sisukoha x muutumisega peame me ikka pöörduma siin algvariandi juurde tagasi. Ja lisab, et siin võiks kasutada tsitaati ning vastandab end järgmisel kohtumisel, öeldes, et tsitaate on liiga palju.
Siis mina hüppan aknast alla. (esimene korrus õnneks). Viin täna sisse viimased sisulised parandused. Hea on siiski, et lõpp paistab. Homsel viimasel juhendajaseminaril olen nõus tegema vaid pisiparandusi ja kui nendest ei piisa, siis hinnaku mu seminaritööd e-ga. Ausalt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar