Täna jooksmas käies meenusid mulle kaks asja.
Esmalt novembrituisumöllus kinni pargitud autodele trahve kirjutavad munitsipaalpolitseinikud, kohatud õnneks vaid läbi televiisoriekraani.
Teiseks MuPo mehed koduvärava taga.
Võimalik, et ma üldistan nende kahe näite baasil, kuid selgus, et liikumisrajaks ümber ehitet vana Nõmme kitsarööpmelise raudtee tamm ei ole läbitav. Tegemist on konkreetselt jääkamakaga, mis kohati sile ja kohati jalajälgedest krobeline.
Pöördusin Rahumäe surnuaia juurest tagasi - mul ei ole otsest vajadust end kildudeks kukkuda. Teel kohtasin aga inimesi, kellele seesama kergliiklustee on igapäevane rada - Elu tee poeni või bussipeatusesse. Ei olnud kena vaadata ukerdavat vanainimest ega kärule toetuvaid noori emasid. Mul hakkas kahju isegi joodikukolmikust, kepikõndijatest ning jooksjatest rääkimata.
Mõni päev tagasi lükkas kollaste vilkuritega sahk tammil lund. Helistasin täna Tallinna abitelefonile palvega edastada info selle tee väga vajalikuks sõelmetega katmiseks. Sel hetkel meenuski seaduses järge ajav MuPo (ehk üldistatult Tallinna linn, või linnaosavalitsus), kes nad elanike kohustuste täitmise kohta juuksekarvagi lõhki ajaks, oma kohustused aga üsna unustanud on.
PS. Abitelefon oli lahke ning lubas välja uurida, kas kõnealune raudteetamm kuulub linna või linnaosavalitsuse haldusalasse. Loodetavasti saab korda.
Edit 24.03 kell 9,45.
Liikumisrajal vanal raudteetammil toimetavad kaks härrasmeest. Eeee... väliste tunnuste põhjal võiks öelda: pikaajaliselt alkoholi manustanud tegelased. Mõlemal on kaasas liivaämbrike. Riputavad kordamööda, puhkaja teeb vahepeal suitsu. Pilt on naljakas, ent loodetavasti saab õhtul jooksma minna.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mina olin pühapäeva õhtul üks neist kärule toetuvatest emadest. Täitsa jube on ikka see tee, ühes kohas oli päris arvestatav tõusukene ka, ja see oli nii jääs, et ülesminemisega oli mul tõsiseid raskusi. Ilma käruta oleksin kindlasti tagurpidi sellest tõusust alla tulnud.
VastaKustuta