teisipäev, 14. aprill 2009

Palju õnne sünnipäevaks!

Täna 7 aastat tagasi oli Pelgulinna haiglas valvearstiks dr Kobin. Veetsin seal kena pühapäevase päeva. Valu oodates. Kell 20 võttis doktorite konsiilium vastu otsuse varustada mind kanüüliga ning 15.04.2002 kell 3,38 sündis Väike Notsu.
Tegelikult ei olnud see sugugi nii lihtne kui aastaid hiljem ühe lausega kirjutades.

Kuus aastat on möödunud välgukiirusel. Tegelikult olime ju kahekesi kodused vaid napid 9,5 kuud. Seejärel on järgnenud tädi-Ulvi ja lastesõime-, hiljem ka lasteaia aastad.
Paksud tumedad juuksed on kasvanud vööni, jala suurus nr 34, pikkust 1,30 ning kaalu hommikuse seisuga 29,4 kilo. Rõivanumber on 8-9 ehk 134/140. Mõistust... mõnikord tundub, et see on just otsa saanud.

Kelleks tahad saada? Ei tea. Lemmik tv-saade? Kodu keset linna. Kes su parim sõbranna on? Lasteaiast Liisa ja muidu Saskia. Kelle kallis Sa oled? Emme.

Suur Siga kaalub homme küllatulekut. Notsu põrnitses telefoni üsna pikalt ja küsis punasele nupule vajutades: "Ei tea, mida see tahab..."

Kui ma kiiremini magama lähen, kas siis tuleb sünnipäev rutem?
Mis kell mul see päris sünnipäev on?
Kas ma pean pool neli öösel üles ärkama, et sünnipäeva näha?
/Kuule, ma natuke kardan kui see sünnipäev tuleb/
Kas ma saan kingitused täna või homme?
Kes mulle fotoka kingib?
Kui palju ma võin endale külalisi kutsuda?
Kui ma õhtul magama lähen, siis olen ju alles kuueaastane, aga kui üles ärkan, siis juba seitse, eksju!



*******************************
Sel ammusel 1981. aastal olin ma detsembrikuus vanaemaga angiinis. Raadiost mängiti iga päev Onu Remuse jutte. Ema määris mu kurku hoolikalt lennukipetrooliumiga ning antibiootikumitabletid olid punase-sinisekirjusse kilesse pakendatud. Tõnismäe apteegist toodi palavikku alandavat ümbrikukestesse pakitud Antigripini pulbrit. Mul käis vaid üks külaline - ema sõbranna tütar, kellega...möödunud suvel koos Leninit vallutada üritasime.
Ma mäletan seda üleandmise hetke üsna selgelt. Fotoalbum.
Oli see nüüd haigusest või ongi need esimesed kaugesse tulevikkugi ulatuvad mälestused sellised... lünklikud.
Istusin pikalt uinuva Notsu voodi veerel ja mõtlesin segaseid mõtteid. Mismoodi meenutab oma seitsmendat sünnipäeva tema:)

8 kommentaari:

  1. Palju õnne Notsule ja tublile emmele :))

    Jaana.

    VastaKustuta
  2. Palju õnne Notsule kõikvõimalike tuntud ja tundmatumate muhulaste poolt (sh saadavad tervitusi Rexa, Pomps, Juku, Võsapets, Peeptaimla, jt)!

    VastaKustuta
  3. Palju õnne!!!

    Ja sul on ikka hea mälu, ma ei tea kedagi teist kes teaks kedagi, kes mäletaks mis ta 7. sünnipäevaks sai.

    VastaKustuta
  4. nii armas lugu! paljupalju õnne ka minu poolt teile mõlemale!

    VastaKustuta
  5. palju õnne! lastel on häid ideid. täiskasvanud mõtlesid välja kalendri ja kella, aga lapsed suudavad seda piltikustada. jah, äkki ongi sünnipäev nagu piir või joon, millest tuleb üle hüpata või alt läbi pugeda

    VastaKustuta
  6. Aitäh, õnnitlejad! Sünnipäevalaps ütleb, et seitsmene on veidi imelik olla:)

    VastaKustuta