eelkaitstud (vist)

Kõige raskem oli hommikul enne kuut ärgata. Kell 7 bussijaamast startiv täistunni ekspress äärest ääreni sõitjaid täis - õnneks tabasin ma pileti pühaba õhtul ära osta.

Kaks ja pool tundi magasin oma magamata unesid. Hommikusöök Werneris ei suutnud mind äratada. Unisena oli hea kaitsta - ei mingit närveldamist.

Tutvustasin oma tööd sisukorra põhjal. Loeti ette eelretsensioon. Seejärel sai sõna komisjon. Oli konstruktiivseid ettepanekuid, mis väärivad järgimist. Oli märkusi eksimuste kohta. Lõpetuseks võttis sõna pr Tabloidivihkaja. Selgus, et minu töö tuleks ümber kirjutada, kuna peamise peatüki struktuur on väär ning "mida enam loen, seda segasemaks see asi muutub". (Jumal küll, ära rohkem loe, mõtlesin ma) Esimesel hetkel lõi väga roopast välja - aastatagune praktika hinne läks ka tema nahka. Just seesama - tabloid vääri üliõpilast...
Jõudsime juhendajaga konsensusele, mida soovitas ka Murueit, igavene üliõpilane. Kirjutada juurde ning seejärel põhjendada, miks seda materjali kasutada ei saa.
Juhendaja tegi vandeseltslaslikult silma ja teine õppejõiuid soovitas võtta seda kui showd - igaüks tahab esineda.

Jupike tööd juuni alguseni.