esmaspäev, 31. august 2009

Ootusärevuses

Kaks korda seitse astrit - ühed roosad ja teised tumelillad, korralikult kimpu köidetud, asuvad elutoa laual.
Köögis ootab hunnik potte, milles ettevalmistatud Provance´i moodi road - eelvalmistatud kana ja kartul. Ahjust ajab lõhna Provance´i õunakook, mille pubekaga kahe peale valmistasime.

Ühes ülemistest magamistubadest ripub riidepuul suurem kleit. Allkorrusel kontsakingad. Äratuskell heliseb selles toas kaheksa paiku - et jõuaks enne hommikusse sätitud juukselõikust hüpata läbi ka duši alt. Toa omanik otsustas uinuda kell üksteist - muidu olevat NII varane ärkamine võimatu.

Teises magamistoas valitseb minu sasipusa - ma ei ole lõplikult otsustanud valge ega musta pluusi kasuks. Samuti pole selge, kas valida seelik või püksid. Üks on kindel - peale panen ühe oma lemmikkampsuneist. (Sinna juurde sobiks ebausklikule minukesele püksid, millega oma ülikooli avaaktusele läksin. Ülikool sai ju kenasti lõpetet!)

Kolmandas magamistoas asub tutikas koolivorm, triigitud ja viigitud, kõrval väikeste punaste träpsudega põlvikud ja mustad lakk-kingad. Pidulik juuksekumm ning pruun velvetist ranits. Juuksed veidi niiskelt patsi punutud, et hommikul kenasti lainetaksid, magab Notsu rahulikku und.

Viisime õhtul tädi Ulvi hauale Rahumäel küünla ja krüsanteemid. Tänuks. Arutasime Notsuga, kas ta on sealt, pilvepiirilt vaadates, minu ja Notsuga ka rahul? Vast on.
Täna on ka mu vanaisa surma-aastapäev. Kiirel ajal on elavad olulisemad, rõhutab mu ema, sellesama vanaisa tütar. Nii ei viinud ma täna temale küünalt, põletame seda hoopis kodus.

Hommikul kell kümme algab klassijuhatajatund Tallinna Prantsuse Lütseumis, mille Ia klassi õpilane Väike Notsu homsest on. Kell 11,30-12,15 toimub avaaktus. Peale aktust läheme Jaani juurde pildistama - minu ja Notsu fotod on tal alati hästi välja tulnud:)
Keskpäeval toimub aktus Nõmme Gümnaasiumis, mille Xb klassi meie pubekas siirdub.

Ma olen üüratult uhke kogu oma logistilise saavutuse üle - kõigil on koolirõivad ja -varustus! Iga tegelane saab soovitud soengu. Kokku on lepitud homne tegevuskava ning rollid. Mul on hea meel ka selle üle, et vanaemal on koolialguse-meened mõlemale lapsele.
Kahju on vaid sellest, et algaval õppeaastal ise ei jätka. Jah, ärev kevad ununes ning meelehärm asendus igatsusega. Ühel teisel aastal kindlasti.

Head kooliaastat, mu suured ja väiksed sõbrad!

4 kommentaari:

  1. uuh, sa saad jube hästi ikka hakkama. ma olen rahul et lükkasime selle tähtsa päeva järgmisesse aastasse - eks ma siis hakkan kogemusi küsima :)
    aga õnnitlused lastele ja emale!

    VastaKustuta
  2. Ma, noh, loen ja imestan. Kas keegi näeb / paneb tähele / jätab meelde, mis on millise koolituleja _lapsevanemal_ seljas või kas tal on uus soeng?

    VastaKustuta
  3. Kaur, tõsi, mitte keegi ei vaata seljas olevaid riietusi ega soenguid. Kui aga ise oled endaga rahul, siis kiirgab seda rõõmu ja rahulolu ka väljapoole. Võime rääkida tunde inimese sisemisest ilust, aga esmamulje tekitavad ikka esmased välised emotsioonid.

    VastaKustuta
  4. ma küll vaatasin! hästi erinevat rahvast oli aktusel ja oli põnev just kontraste vaadata- kes viimase peal timmitud soengus ja rätsepakostüümis, kes suisa dressis tossus 8isad siis). Mitte et ma viimaseid halvustada tahaksin...

    VastaKustuta