Reede, 28. august 2009

viiner kiles

Just selline tegelane tundus peeglist vastu vaatavat kui järjekordsele uisuringile läksin.

Mind kurvastab, et
* Ma ei jaksa sõita. Vähegi kiirem tempo veab pulsi üles. Aga ma ei taha üle 130-140 löögi minutis pulsiga sõita.
* Ma olen ebakindel. Tunnen, et kiiremad pöörded-pidurdused ei ole minu jaoks. Kardan, et kriisisituatsioonis ei suuda reageerida.
*Kiirust ei ole. Lihtsalt ei ole - jalad ei jaksa, selg hakkab valutama, õhk saab otsa.
* Ma ei taha. Vat ma ei taha teha asja, mis mulle enam üldse rõõmu ei paku. No kolme eelmist punkti lugedes ei jää vist palju küsimusi, miks.

Ja nii nad kihutavad minust mööda. Piinlik on, kohe väga piinlik iseenda ees. Kolm suve uhketel roosadel Filadel olin ma hea nii kiiruses, tempos kui vastupidavuses. Kui ma olen uisutamises järjekindel JA ilm peab, siis venitan 500 km sel hooajal täis.
Äkist on viga ikka mitu aastat vanades uiskudes:P

2 kommentaari:

  1. Süda? Istu maha ja lase endast läbi viimasel aastal häirinud sündmused. Püüa neid analüüsida ja selgeks saada, millise jälje need TEGELIKULT su hinge on jätnud. Blogi järgi otsustades pole neid jälgi vähe, kuigi mõistusega püüad neist üle olla.
    Edu ja päikest!

    VastaKustuta
  2. Be careful, you know, why...
    Ja kui Sa kohe enda (tervise) eest mõistlikku hoolt kandma ei hakka, tulen päälinna ja teen Sulle tuupi! Vot.
    :D ;)

    VastaKustuta