Neljapäev, 17. september 2009

põllumajanduslikust tegevusest linnatingimustes

Minu postkasti matsatas kiri, mille koopiamasinaga allkirjastanud statistikaameti peadirektor isiklikult. Kirjas seisab, et sel aastal peavad statistikaametile aru andma kodanikud, kelle nimi seisab põllumajandusregistris, kuid kes pole aastaid aruandeid esitanud. Lisaks ka isikud, kelle nimi on mõnes muus põllumajanduslikus registris, kuid kelle tegevusala on täpsustamata.
Lisaks mainiti, et Statistikaamet kogub andmestikku nende ja nonde seadusepunktide alusel ning mina adressaadina kohustun neid andmeid esitama. Lisatud täitmist vajav andmestik kahepoolsel A4 lehel.
Aadressiks, mille kohta andmeid esitama pean, on märgitud minu kodumaja Nõmmel.
Niisiis. Algatuseks taimestik. Poolteist lehekülge. Maasikapeenrad ja viljapuud, teravili ja kartul. Ikka, et mitmel hektaril meie pere neid kasvatab... Kas iseenda tarbeks või müügiks ka.
Järgnesid koduloomad poolel leheküljel - mitu siga, lehma, kukke, kana. Kas mul on kodus poeginud emaküülikuid...
No võttis kukalt sügama - kuidas ma nüüd arvutan, mitu null koma null-null hektarit haaravad minu kaks õunapuud, mis naabriga kahasse....
Kas bernhardiini võib lehma alla arvestada? (Kujult, mahult ja värvilt üsna sarnased, otstarbelt hoopis erinevad)
Ja kass? Kas isane kastreeritud loom läheb poeginud emasküüliku alla?
Või teeb statistikaamet minuga halba nalja?
Viimase küsimusena nõudis herr peadirektor, et kirjeldaksin, kui kaua kulus mul nimetatud küsimustiku täitmisele...

Aga kohustus on kohutus. Helistasin infotelefoni numbrile. Klienditeenindaja kuulas mu mure ära - et Tallinna linnas ei tohi põllumajandusloomi pidada ja teravilja all ei ole meil mitte hektaritki. Enamgi - meie murulapile mahub hädapäraselt parkima kaks autot ja kõrvale üks suvelillepeenar...
Mure sai üles kirjutatud, kuid väidetavalt ei ole tegemist eksitusega. Armulikult lubati mul ankeeti mitte täita enne, kui miskist osakonnast minuga ühendust võetakse. Ning last but not least... Tasuta vastusümbrikku lisatud ei olnud. Seega peaks õnnetu kodanik peale peeneid matemaatilisi protsent- ja ümardamisarvutusi tegema lisajalutuskäigu postkontorisse ning ostma ümbriku ja margi, kirjutama peale Statistikaameti aadressi ja ankeedi kuskile postitama.

Kuri olen, sest
a) Ma ei ole mitte iialgi mitte üheski põllumajandusregistris viibinud
b) Mulle ei kuulu põllumajandusmaad mitte kuskil maakeral
c) Mul on kaks eesnime, mida kirjutatakse kindlal kujul. Miks ametnik sisestab nime lohakalt ja vigadega? Kas ma pean end selles nimes ära tundma?

Noh tegelikult ei tohiks küll närvi sellistele asjadele kulutada:)

5 kommentaari:

  1. Ma arvan, et viska see (ja järgnevad) ankeedid rahus ahju. Nad saadavad paar korda veel ja siis helistavad ja siis jätavad rahule.

    Südametunnistusele ütle, et kahest võimalusest
    a) stat-amet saadab seda ankeeti sulle 3 korda ja kulutab sellele tööaega, aga vastust ei saa
    b) stat-amet saab sult vastuse ja peab seda töötlema, sisestama ja mis veel
    on a) selgelt KÕIGILE odavam variant.

    mul on sama seis hansapangaga, nad halavad, et tehku ma midagi oma indeksifondi a-osakutega. müügu turul maha või miskit. saatsid ametliku kirja, helistasid... nipp on aga selles, et müümine maksab 20 krooni tehingutasuna, oasakuid on mul aga 48 sendi eest...

    VastaKustuta
  2. Oota ära, kuni sinuga tõepoolest ühendust võetakse :) Ega või ju teada, millise kivi all see vähk peidus on...

    VastaKustuta
  3. Ühinen Kauriga, viska see aruanne pliidi alla...
    aga naerda sain kõvasti, eriti hea oli Betsu võrdlus lehmaga.

    VastaKustuta
  4. täida ära. mida rohkem seda parem. tõstad vähemalt (statistiliselt) SKP-d ja aitad põllumajandusel edeneda.Kohustuslik on täitmine, andmete õigsus on soovituslik. natuke võib ju eksida.

    VastaKustuta
  5. Lõbus lugu, aga samas meenutas aastatetagust kemplemist Ametiga. Firma sai iga kuu ja kvartali tegevuse kohta aruandmiseks ca 2,5 kilo erinevaid blankette. Otse loomulikult oli nende täitmine prokuratuuri ja kohtu ähvardusega kohustuslik. Üritasin siis neid rahuldada. Et asi ilus oleks, esitasin kõik mittekontrollitavad andmed koefitsiendiga 2-3. Ei meeldinud sakstele. Küsiti kord, kas nad võivad asja natuke ilustada ja andmed kahega läbi korrutada. Tegin telefonis ebamääraseid hääli, nagu kaaluksin asja, siis andsin justkui pika hambaga nõusoleku. :) Nii jäi. Ka edaspidi. Ei viitsinud enam paberites lapata, täitmine oli lustakas lõõgastusaeg. Ja Ametiga rahu maa peal. ;)
    Ju pole siis midagi muutunud. Muru ruutmeetrid esita hektaritena ja samas vaimus edasi... Detailide pärast ära muretse.

    VastaKustuta