Laupäev, 28. november 2009

Bernhardiin haige:(

Täna võtsike Betzuga kammimispäeva. ette Selleks kasutan lühikese varre ja pöörlevate piidega rehatugevust koerakammi. Betz hakkab mind ja punast kammivart nähes "tantsima". Õnneks ei oma seitsekümmend viis kilo väga suurt hüppamis- ega hüplemisjõudlust, peatselt lösub suur loom külili. Kammida võime tunde. Rekordid said löödud kojutuleku esimestel päevadel, mil kraapisin tema kasukast välja umbes tonni kirpude jäänukeid ja teist sama palju pulste. Niisiis. Ajasin koera tänagi välisukse matilt üles, lükkasin külili ja tardusin.
Betzu roosalt kõhualuselt vaatas vastu suur muna. Rusikasuurune, kivikõva, valutu ja siniste veresoontega. Katsusin üht- ja teistpidi ja diagnoosisin ära: kasvaja. Ulgusin mõnda aega toas, meenutades Murueide Fredsut.
Helistasin lähedalasuvatesse loomakliinikutesse. Nõmme kliinik oli nõus meid vastu võtma, aga andis teada, et ainult vaatavad ja konsulteerivad. Vaatamine maksab visiiditasu näol kakssada krooni ning väga suure tõenäosusega olevat tegemist kasvajaga- Võib kuid ei pruugi õnnestuda väliselt määrata, kas hea või pahaloomuline. Ma olin sel hetkel kõigega nõus.
Toppisin Betzu Opel Corsasse. See muide on üks äraütlemata lahe vaatepilt - suur bernhardiin hüppab heal meelel luukpära pagasiruumi, pöörab vilunult pead ning seejärel saab luugi kinni lüüa. Oleme sellisel moel sõitnud kõik hädavajalikud reisid džiibi müümisest alates.

Diangoosi panemiseks ei kulnud arstil minutitki. Betzule kõhu alla vaadates teatas ta, et tegemist on ebatiinusest tekkinud piimapaisuga. Edasi saime juba antibiootikumid, valuvaigistid ning ravijuhised. Tõepoolest oli Betzul kaks kuud tagasi jooksuaeg, mis lõppes haagi paigaldamisega koduväravale.
Tänase õhtu veetsime bernhardiiniga vannitoas. Plaan oli koer puhtaks pesta, ära kuivatada ja mõneks päevaks tuppa jälgimisele jätta. Minul hakkab tema esimene pesemine juba ununema. Temal aga mitte - vanni poole nägu keeramast ta keeldub. Vaatab süüdlaslikult maha ja ei lähe sammugi. Ei lähe ka siis kui vannis on kausitäis kanakonte ega siiski kui lisada ports maailma parima lõhnaga kartuleid ja kastet ning valada see hapukooerga üle. Niutsatab hoopis kurvalt ja pöörab selja. Ja ei liigu isegi siis kui kurjalt peale käratada.

Et koerte piimapaisu leevendatakse nagu inimeste omagi, siis jäätasin külmikus portsu kapsalehti ja muudkui masseerisin õrnalt. Kuna koer end külili ei keeranud, külitasin mina pooleldi koera all. Nagu arst ennustas, õnnestus mul saada kätte kümmekond pisarat veresegust vedelikku.
Et bernardiin on ülikannatlik koer, kelle ainus fetiš on söök (ja ei ole samas ka), siis ei näi Betz haigena. Peale kaht tundi põrandakütet lubasin ta õue. Hetk tagasi magas ta jätkuvalt majaesise katuse all - kuudiski on tal palav. Homme teen taas kaks süsti ja õhtuks peaks olema veidi-veidi parem. Võtan uurimiseks ka suurte koerte pesula otsingud - kuskil peavad nad ju oma bernasid-mastifeid-kaukasid küürima:)

7 kommentaari:

  1. jumal tänatud, et kasvaja pole. kiiret tervenemist Bettyle!

    VastaKustuta
  2. Betzule tervist. tõesti hea. et polnud kasvaja. Kui suurte koerte pesu kohta midagi teada saad, anna teistele ka teada. Meil sama probleem, kolli ma saan veel vanni, aga 50-kilost teraskõvade lihastega kaukat küll mitte. Luban kogu aeg, et hakkan sellist autopesula-printsiibil koerapesulat konstrueerima - ühest otsast räpane koer sisse, teisest otsast puhas koer välja. Tegudeni pole jõudnud.

    VastaKustuta
  3. Ma ei saa Teie murest aru...
    Minu omal pesemisega seotud traumaatilisi mälestusi ei olnud, seega kalpsas väga hea meleega ka vanni, kuniks jaksas (see variant ei tule muidugi Hiirel kõne alla..). Korteris olles oli meil ka dušinurk, kus koera oli ülimugav pesta - vaja ainult suts pikemat dušivoolikut ja asi tahe. Teed koera märjaks, šampoonitad sisse (lahjendatud seguga muidugi) ja pärast loputad põhjalikult sooja veega puhtaks (seda peab tõesti väga põhjalikult tegema, muidu jääb šampoon karvastiku sisse).
    Peamine, mis tasub meeles pidada, on see, et vannitoa uks kindlalt kinni panna ja koer mitte enne välja lubada, kui vannilinaga on suurem vesi välja pigistatud - algul raputab end ise ja ülejäänu saab enam-vähem vannilinaga tahkeks. Vee äravoolu peale soovitan ka ekstra sõela panna - märjaks saades on neil karv jõle lahti. Pluss - kui on libe põrand, siis suur kummimatt koera jaoks maha panna - siis tal hea kindel seal peal olla, ei libise ega saa psüühilisi traumasid pesemisest.
    Pärast premeerida ja kiita, et nii tubli oli.
    Ahjaa, sõna võiks ka koer kuulda :D, et algul ikka vannituppa tuleks, ja pesemise ajal end ei raputaks. :D :D ;)
    Aga kui on oma maja, siis saab õues või saunas pesta ja siis juba nt kastekannuga - teeb sama välja, ehkki lobistamist-pingutamist endal veidi rohkem. Pärast kuivatad koera samamoodi.
    Talvel nagunii keegi koera ei pese - lumega nühib end veidi puhtamaks, ja sopasel ajal on see kõige mõttetum tegevus üldse. :D Pluss koera tervis (koera pese ikka soojal ajal, et ta ei külmetaks pärast, kuniks karv/nahk veel märg).
    Lihtne! :D :D :D

    VastaKustuta
  4. mhmh. see on nagu lastega, et kui sul on mingi mure, tekib alati keegi, kes räägib, kuidas temal oma tupsununnuga ses asjas küll kõik alati sujunud on ja aru ei saa, et kuidas sina nii mömm oled.

    koerad on erinevad ;) ikkagi isiksused ju.

    VastaKustuta
  5. Jah, ma mõtlesin selle peale veel pikalt....
    Mul oli küll üsna resoluutne ja kangekaelne tegelane, kohe uskumatult jõuline ja põikpäine isiksus, suur ja tuline isa'lõvi' - mida kõike ma temalt ei õppinud, elu parimaid koolitusi, ausalt...
    Ja ikkagi...
    Kas ma tõesti suutsin end ilma vaevata kohe algusest peale nii kehtestada, et minu autoriteeti kordagi kahtluse alla ei seatud, kõigist teistest sõideti aga nagu teerulliga üle...
    I was lucky then, I guess... or just good at mind-reading - at dogs' mind-reading..

    VastaKustuta
  6. Jah, Murueit on üks kangemaid eesti naisi. Ja kui tema koerast rääkida, said kaks kanget lihtsalt kokku:)
    Kusjuures just Murueit andis mulle väga olulised näpunäited selle hiiglase kodustamisel. Mina nii kõvast puust ei ole - annan kergemini alla.

    VastaKustuta
  7. Nõus - oled jah, 'pehmeke' meil! :D :D :D

    VastaKustuta