reede, 6. november 2009

Diagnoos kassile: siiski põiepõletik


Visiit Haabersti Veterinaariakeskusesse kestis veidi üle tunni.

Rääkisin ära kogu mure, alates sellest, millised on minu kahtlused ja kuidas on asjad paari viimase nädalaga arenenud. Ja arst, Marilin, tõesti kuulas. Seletasin ka, et Västrikus tehti proovid, mida kirjalikult ei soostutud mulle väljastama. Ja lisasin, et need proovid olnud täiesti korras.


Me arutasime võimalusi:


* et kassil on käitumishäire


* et kassil on põiekivi (üks suur) ja see teeb talle haiget


* et kassil on neerukivi (üks suur) ja see teeb talle haiget


* et kassil on olnud põiepõletik ja sellest arenes käitumishäire





Marilin seletas kassi psühholoogiat - et tal on valus hädal käia, kuid ta ei tunneta seda valu iseendas, vaid arvab, et kast hammustab teda. Ja nii läheb ta pissile erinevatesse kohtadesse, lootes, et need kohad teda ei hammusta. Oeh.





Ravivariantideks oli:


* blokeerida täielikult kassi ligipääs kohtadesse, kuhu ta on harjunud valesti oma häda sirtsutama (natuke paha, praktikas teeb ta siis lihtsalt blokeerijakõrvale)


* profülaktiline antibiootikumikuur põiele. See kõlab tobedalt, aga teisiti ei oskaks ma seda kirjeldada. Nimelt maksab kassi täisanalüüs verele ja uriinile umbes neljakohalise summa. Ja häda põhjustab kas põiepõletik või ei põhjusta. Suurim tüsistus antibiootikumidele on enamasti kõhulahtisus. Antibiootikumid ei ole väga kallid (võrreldes vere- ja uriinianalüüsiga) Suurim näidustus antibiootikumikuuri valikuks oli Västriku kliiniku arsti väide, et tal on kunagi olnud põieprobleemid, ehk näha on kristallide jääke.


* feromoonravi ehk siis käitumishäire ravi õnnehormoonidega. Miski seade pistetakse pistikusse ja sealt levib midagi, mis mõjub kassile nagu kassiema lähedus. Vastuseis: meie pärslane on niigi eriti rahulik kass. (ja pärslane olevatki rumal ja rahulik loom:)





Siiski otsustas Marilin teha uriinianalüüsi, võttes selle otse põiest. Kuigi kolm arsti üritasid Miud kinni hoida, ebaõnnestus see. Marilin oletas, et kassil peab olema valus. Nagu tellitult sirtsutas Miu põrandale ning saime analüüsi, mitte küll väga puhta, ent sobiva.


Meie mõlema üllatuseks selgus, et PH ei ole mitte madalapoolne 7 vaid suisa olematu 6. Et uriinis on leukotsüüte ehk verd ning põletikunäitaja kõrgel. Võimatu, et sellised näitajad tekkisid uriini pooleteise ööpäevaga.





Miu sai 10-päevase antibiootikumikuuri korralike antibiootikumidega. Mina pea kuuesajase arve. Ei ole väga hull arvestades, et vajalik sai tehtud. Kirjutasin Västriku kliinikusse pika kirja.


Kodus söötsin kassile antibiootikumi sisse - panin kaussi "söö aeglaselt!" mõned krõpsud ning kõige peale roosa ravimi. Miu õngitses krõpsud kausist välja ja nahka läks ka ravim. Seejärel täitsin kausi normaalses koguses krõpsudega.





Aitäh, Haabersti kliiniku soovitajad! Sellest saab Miu kodukliinik. Suhtumine on tõesti tähelepanelik ja hooliv.

Pilt tehtud enne remonti:) Tänane patsient magab palmide all ja ümber sügavat und.

1 kommentaar:

  1. Hei, kes Miu arst oli seal Västrikus? Meie käime ka oma kiisuga Västrikus ja kah põiehäda. Ma pole sellega enne kokku puutunud ja ei tea, mulle näib arst üsna asjalik (meil on Einar Muoni)

    VastaKustuta