Esmaspäev, 11. jaanuar 2010

ID-pilet ostetud

Täna lõpetas lapsevanemate õpetaja prantsuse keele tunni kuus minut enne kella seitset. Quelle chance! (Loe: kell šaans ehk milline õnn). Minuke startis sajaga lütseumi hoovist, et jõuda vähemalt minut enne seitset Tõnismäe bussipeatuse R-kioski juurde. Vastasel korral peaksin ka homme näpistama pikema lõuna Väikese Notsu kojuvedamiseks.

Kõrvale põigates võib öelda, et raadios mainitud lumekuhjad, mille tagant väikesed liiklejad välja ei paistvat, olid Tõnismäe kitsalt ja mägiselt tänavalt ära veetud. Samas on seitsmeaastane viibinud koolivaheajal Tallinna liiklusest just nii palju eemal, et väike meeldetuletus kooskäimise näol ülekäiguraja ja muu linnale omase kohta ei ole liiast.

Niisiis oli vajaka bussipilet. Kioski ette pöörates nägin, kuidas kioskitädi aeeeeglaseeeelt kardina vabastas. Võrdelises graafikus kardina langemisega jooksin kioski poole. Jah, kaks minutit oli puudu (panin kella täpseks hommikul peale avastust et oleme graafikust minu ajanäitaja tõttu kolm minutit tagapool). Ja tädi, vanaldane kioskitädi ei avanud akent, vaid vehkis kätega, et tema tööaeg sai täis. Ja mul ei olnud seda paganama piletit enam kusagilt osta. Lasin kõrvad lonti ja vantsisin tagasi auto juurde. Iga R-kiosk ei müü pileteid ning jätsin Järve Nestesse sisse pööramata - vaevalt et bensukas asub bussipileti terminal.

Möödunud pooltunni veetsin saidil pilet.ee. Püüdsin end esmalt identifitseerida mobiil-id abil. (see on üks äraütlemata mõnus ja mugav teenus). Rubriigis "minu pilet" ebaõnnestus tasuta teavituse tellimine e-postile nimi.perekonnanimi@eesti.ee. Püüdsin minna tagasi, ent kustutasin varasemad valikud Notsu isikukoodi ja piletisordi näol. Katkestasin mingi eksimusega veelkord protsessi. Püüdsin läheneda loominguliselt ning tabasin viimases hädas, et e-postiga teavitamine tähendabki esimest tulpa ja "linnukesi" ei tule lisada. Pangalink. Tagasi kaupmehe juurde. Ja ostetud ta saigi, see Notsu e-pilet. Rahvusvaheline pildiga õpilaspilet, millel isikukood peal, on kasutusel juba kooliaasta algusest. Kurioosumina võiks mainida, et piletikontrolöridel on keelatud trahvida alla 15-aastast üksinda piletita reisivat last. Isegi Notsu on sellest teadlik - kord pidasime suisa kõnelusi teemal "aaaaga äkki ostaks selle minu bussipileti raha eest midagi paremat..." (Järgnes vanemlik monoloog aususest)

Ja lütseum on minu hilisõhtuse vaba aja kasutamise eest taaskord hoolitsenud - kaks punast raamatupaberit koos kleepkiledega - "Ilus emakeel" ning "Kirjavihik vol2"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar