Neljapäev, 20. mai 2010

puudlisoeng

Ma väsisin ära alatasa ukse juures kräunuvast ja kraapivast kassist, kelle pärsia kasukas õueskolamiseks ei sobi. Pealegi kippus aluskarv tekitama mööda maja ripnevaid tuuste, mida tolmuimeja vingudes endasse imes. Ja kammimise vajalikkuses ei jõudnud me eales ühele meelele.

Tunnike toimetamist juukselõikusaparaadiga. Kehva aluskarva ja kogenematu juuksurikäe koosmõjul toimus imeline muundumine - kärtspunasest pärsia kassist sai veidi näritud kahvatukollane puudel.
Põsekarvad ja püksid ajasin ka maha, vurrud jäid alles:)
Küüne- ja hambajälgi leidub mu mõlemal käel.
Õhtul käis ema kohvel ja imestas, miks see loom vett juures algatuseks mõlema käpaga maad kraabib. No katsu olla selline, et nina ning suu on silmadest tagapool - ja sellise anatoomiaga püüa suu veekausini viia!

Igatahes käib meie Miumiu nüüd õues. Astub väljudes ülbelt üle bernhardiinilaiba. Viimane on leppinud, et pisike karvand teda ei karda. (Ja üleüldse on bernhardiinielus kassist olulisemaidki asju, söök näituseks)

Esmaspäeval takerdus Miumiu ülipikka karva kassist mitu korda pikem kibuvitsaoks. Loodetavasti aitab lühike karv selliseid õnnetusi vältida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar