Teisipäev, 6. juuli 2010

äikese eel

Väljas müristab ja lööb välku. Õhku võiks lõigata noaga - nagu ikka äikese eel.
Ülemisel korrusel mängivad kaks kaks kaheksa-aastast sõbrannat ussisõnade mängu ja targutavad äikese olemusest.

Välisukse ees vappub hirmust bernhardiiniproua. Tabasin ta õuelt lillepeenrasse kaevumas ning kutsusin tuppa. Esmalt üritas ta mahutada end diivanilaua alla, seejärel loobus. Kuidas küll temale selgitada, et välk elektrilaeng ega kujuta tema laigulisele kerele vähimatki ohtu.
:)

2 kommentaari:

  1. Kummalised on need penilased jah. Mu kõige esimese koera järgi võis eksimatult äikese saabumist ennustada. Kui ta vetsu ukse taga kraapima hakkas ja haukuma, siis järelikult oli kuskilt mingi äikesepilv lähenemas. Ja kui peni siis vetsu sisse sai, siis proovis ta ennast mahutada vetsupoti ja seina ja loputuskasti vahele. Ju ta siis arvas, et see, kes niimoodi müristab, teda sealt üles ei leia :D Praegused penilased ei kergita äikese peale kulmugi.

    VastaKustuta
  2. meie Will pressis end kah kõige madalama laua alla, mis leidis, peaasi, et välisuksest võimalikkult kaugemal oleks...
    Aga tänane äike oli võimas ka...

    VastaKustuta