Minu lemmiksekondhänd pakub aeg ajalt tõeliselt mõnusat vanamööblit. Ostsin paar aastat tagasi köögitoolid ideega asendada nende kulunud punane kangas ja väsinud poroloon. Toolikorjudelt plaanisin lihvida väsinud laki ning asendada selle kummuti toonis õliga. Tore idee, kas pole? Nagu sarnaste ettevõtmistega ikka juhtub, ei leidunud tööks vajalikku aega (ilma, tuju, viitsimist või muud sarnast) Ja ega need toolid karju ka, täitsa istutavad on. Vahepeal hankisin isegi porolooni ning uue kattekanga. Seejärel leidsin "varuosadele" üpris statsionaarse asukoha garderoobis.
Kuniks täna hommikul võtsin ainuisikuliselt vastu otsuse, et ei ole palav. Otsustasin, et kolmkümmend üks kraadi täisvarjus maja taga on mõnus kliima. (Sellise järele sõidetakse harilikult lennukiga) Ajasin vastavalt otsusele selga päevitusriided ja asusin toole taastama. Poja põõnutab vaheldumisi toas ja õues. Notsu on kadunud naabritüdruku poole. Meesisend jõuab saja kilomeetri möödudes Saksamaale. Külaline esitab teaduskonverentsil ettekannet. Paremat päeva toolide taastamiseks on raske leida:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Linnamaja hoovi plussiks on siinkohal ehk sääskede puudumine. Meil on varjus miljonid verejanus sõbrad ja ei saa midagi teha.
VastaKustuta