Kolmapäev, 21. juuli 2010

Rimi ostjaid mürgitamas

Üleeilne õhtu Tartu Lõunakeskuses. Me peatume kolmel põhjusel: 1) titt tahab süüa 2) meesisend tahab äripartneriga mõne sõna vahetada 3) Õhtu- ja hommikusöök on puudu.

Kokkulepitud. Meesisend äripartneri poole, mina Rimisse. Valmistoit õhtuks, pasteedisaiad hommikuks, pisut näksi autosse ja juuuua: vett, piima ja mahla. Valmistoidu letini sujub tõrgeteta. Probleem tekib puuduvast valikust. Mina ei tohi tarbida piima ja üritan vältida ka muna. Meesisend tahab liha. Aga pakutav on hilisõhtuselt kuivanud, miski ei isuta, aga ära tuleb osta. Urr, ma valin vist liiga kaua. Pood tühjeneb ning maad võtab justkui udu. Ma oletan, et minu silmad on pikast sõidust väsinud. Ei mingit iseäralikku lõhna... Kartulipüree, palun. Ja üks kanafilee. Ja siis sealiha, see kamakas, palun. Ja üleüldse. Kas te hakkate sulgema, et piima-lihakülmikutele katted ette pannakse?

Müüja vastab, et keskuses on mingi jama ning katted sulguvad automaatselt. Ta juhendab kenasti, et ma saan vajaliku kätte katte alt. Ja ma siis õngitsesingi pasteeti ja näksi. Taustaks kuulan naivistlikku eesti muusikat ja surnuaiaküünlad meenuvad. Õnneks on pood tühi ja meesisendit ei paista jätkuvalt ja noh... on aega veel üht ja teist näppida. Kuniks turvatöötaja mind kõnetab - et kompressiooniklapp, vist just see, annab läbi ning need aurud ehk siis seesama udu, on eriti ohtlik väikelastele ning mul turvahällis ju päris pisike. Poeraadiost kostub jätkuvalt toosama naivistlik eesti kergemuusika. Tule taevas appi, ausalt. Mille pagana pärast poeraadiot peetakse? Kas tõesti vaid järjekordse superhüperhinna teavitamiseks või tasuks reaalse ohu korral ka inimesi teavitada:S

1 kommentaar:

  1. Selveris on siis asjad paremad, raadio ikka annab vajalikku infi...
    Aga turvatöötaja oli seekord vähemalt tasemel, muidu nad niisama ilu pärast ju...

    VastaKustuta