Meie aias asub liivakast. Selline ontlik - koosneb neljast pruunist prussist ja nende peale asetatud neljast pruunist lauast. Notsu isa ehitas. Kilekaas kaitseb seda kasside rünnakute eest. Sees puhas kollane liiv otse Männiku karjäärist. Aga Notsu ei tunne selle liivakasti vastu huvi - vast on paar korda aastate jooksul kilenurka kergitanud.
Eelmisel aastal rajati meie tänavale kanalisatsioon. Meesisend palus kopajuhil üks kopa täis hoovi tõsta, et oleks hea maja ette sillutiskivi paigaldada. Vaatas meesisend liivahunnikut ja rehmas kopajuhile, et tõstku üks veel. Teadaolevalt ei ole aga meesisend ehitusmees ja sillutise alla kulus liiva vast kümnendik tõstetust. Liivahunnik laiutab autovärava ees ning helesinine unistus ööbib tänaval. Kuhu liiv viia? Pakkusin, et veame järelkäruga kalmistule - mu vanavanemate plats vajaks hädasti liivalisa. Aga jutuks see jäigi. Suvel hõivasid kuhja Notsu koos paar aastat noorema naabritüdrukuga. Mittevajalikku liivahunnikusse kerkib kindlus - iga päevaga üha uhkemaks läheb.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar