kolmapäev, 10. november 2010

Söögitoolijahil

Lappasin kuulutusi eesmärgiga Buule konkreetset marki söögitool osta. Märksõnadeks - kasutatud, kuid puhas ja terve. Beebitarbed on minev kaup - enamasti helistasin hilinenult, toolid oli jõudnud uue omaniku leida. Ühega vedas - kuulutus oli värske, aga pakutav maksis oluliselt rohkem kui teised omasugused.
Müüja teatas kohe alguses, et tool on peaaegu uus, sellest ka kallim ja mittetingitav hind. Tool olevat pakendatud suisa originaalkilesse. Järgnes naistejutt elukorralduse muutustest, mis ei lubanud tooli vahepealsesse kodusse kaasa võtta ning tagasi kolides olnud see juba lootusetult väike.
Ajasin Helesinisele Unistustele hääled sisse. Tool oli tõesti vähekasutatud - kriimudeta plastmass tõsteti minu silme ees originaalpakist välja. Kuniks perenaine näitas, et siiski, üks pisike viga on kaubal ka - tooli pehme põhi on kolmest kohast rebenenud. Aga mitte palju! :) Nojah, kuidas öelda lahkele perenaisele, et ma ikka seda peaagu uut katkist asja osta ei soovi. Pealegi strateegilisest kohast katkist - tooliomaniku paljad varbad venitavad aukudesse takerdudes need veelgi suuremaks.
Aaaaaaa, tegelikult on see ikka meie jaoks suur... ja sobimatut värvi (Paraku seda mudelit teist värvi ei tehtagi, ic), vabandasin lahkudes.
Ostsime Buule söögitooli rosinasilmade ja lumivalgete juustega väikese Vanja pere käest. Aga troonil Buu sööma ei nõustu - hoopis lahedam on seal istudes niisama toitu puristada.

1 kommentaar:

  1. Meil on puust söögitool. Trip-trapi mulgi analoog. Pommikindel. Katki saaks seda ehk kirvega... Jah, väikelapsed saavad jagu peaaegu kõigest, aga kaks senist titte pole sellele mingeid märgatavaid jälgi jätnud.

    VastaKustuta