laupäev, 4. detsember 2010

Salapärane külaline

Hommikul ärgates avastasime aiavärava avatuna.

Värske jäljerada viis sirgelt Betzu kuudini. Kuudi avauses asetsesid alates Betzu lahkumisest tema kausid. Salapärane külaline oli kuuti sisenedes need eest lükanud.

Ega me rohkem temast teagi. Meie ärgates oli ta "hotellist" juba lahkunud. Kassi kohta tundus jalanumber liialt suur.

Igatahes oli meil jälle koer. Olgugi või üheks ööks.

2 kommentaari:

  1. Äkki see oli üks õnnetu kodutu koer, kel käpad külmetavad ja kõht koriseb? Äkki ta sooviks Teie koeraks hakata? Kui talle peibutuseks väheke maiust panna, siis ehk näeksite teda ka valgel ajal.
    Koerata on kurb. Tean seda omast käest. Aga kes koerast puudust tunneb, sellele saadab koertehaldjas kindlasti uue võimaluse. Meile saatis.

    VastaKustuta
  2. Betzul käis ju ikka vanasti üks sõber külas, äkki oligi tema....
    Minu mäletamist mööda kena koer, parajalt suur ja sõbraliku loomuga. Mulle miskipärast tundus ka, et tal päris oma kodu pole, kuigi nälginud moega ka polnud...

    VastaKustuta