Mina & perearst

Miski haiguseuss pureb. Poja kulutab mähkmeid tempos 6-7 tk päevas ja seda on tema kohta palju. Igal öösel nutab ta paar minutit kõlava häälega ning sedagi pole ta varasemalt teinud. Gaasid pööritavad ta kõhus ja söögiisu nagu polekski. Ja nii juba nädalake.

Otsisin eile hommikul perearsti lauatelefoninumbri välja. Koridoris paikneva registratuuri vastuvõtuõde uuris-puuris enne arstile ühendamist mitu minutit. Kes helistab, miks helistab, mis murega helistab, kas ikk apõhjusega helistab. Paraku ei ole ma sellelt õelt mitte ühelegi küsimusele eales vastuseid saanud. Jõudsin end mõttes kirjuda, et otse arsti mobiilinumbrile ei valinud. Igatahes halastas õde lõpuks ja suunas mu arstile.

Rääkisin mure ära. Et olen andnud probiootikume ja paremaks need olukorda teinud ei ole. Et ühtegi uut toiduainet pole me menüüsse võtnud. Et muidu on poiss samuti tavalisest virilam - magab vähem ja poriseb pahaselt.
Perearst arvas, et äkki läheb ikka ise üle. Ma olin selleks valmis ja surusin kannad vastu maad ja ajasin selja sirgu. Ütlesin rahulikul toonil, et hakkan nende poole tulema ja soovin anda mähkme analüüsiks. Ah, et mis analüüsiks... Oskasin küsida rotat ja stafülokokki. Ja need kaks analüüsi ma ka sain. Arst küll üritas selgitada, et tulgu ma päev hiljem, ent surusin taas kannad vastu maad ja teatasin, et ma olen juba teel. :)
Rotat ei olnud. Stafülokokk "kasvab" laboris. Aga ühtegi nõuannet ei antud... Hea soovituse andis hoopis meedikust sõbranna - helistagu ma Perearsti nõuandetelefonile 1220.

Sealt soovitati pakkuda Smectat ning jätkata Enteroliga. Lohutati, et liigub ringi viiruslik kõhulahtisus. Toonitati, et kindlasti pakkuda juua.

Aga minu perearst... nomaitia... võta teine või jäta. Viimase kaheksa kuu jooksul olen küll tundnud, et analüüside saamiseks tuleb end kehtestada ja eriarsti saatekirjagi kirjutab nii nagu peaks selle oma rahakotist kinni maksma.
väkk.