Esimesed uudised lastekodupõlengust tõi minuni Balti Printsessi üliaeglane internet.
On juhtunud kohutav õnnetus. Põles väikelastekodu, kus elasid vaid raske ja sügava puudega lapsed. Kümme hukkunut.
Esmaspäevases vanemate keeletunnis liigutas klassiseinale kinnitatud infoleht - koolis toimub minutine leinaseisak "nende väikeste hukkunute mäletuseks". Õhtune meedia teatas, et hukkunute hulgas oli ka hooldekodus elanud ka täiskasvanud puudega hoolealuseid.
Teisipäeval läbis uudiseid, ei kõik Haapsalu Väikelastekodu elanikud ei olnudki puudega. Oli ka täiesti terveid vanemliku hooleta lapsi.
Miski tundub hoolekandeasutustes vale olema...
Kutsutakse üles annetama. Mina ei anneta. Mitte, et mul oleks juhtunust ükskõik. Ma lihtsalt ei mõista milleks minu annetust kasutatakse.
Riik on morbiidne. Need lapsed olid siiani vaid materiaalseid vahendeid vajav nimekiri. Kulusid kokku tõmbama sunniti neidki. Nüüd maetakse nad tõenäoliselt presidendi juuresviibimisel. Kas kümme inimelu pole liiga suur hind probleemi avastamiseks?
PS. Rukale jõudmise õhtul kihutas meie mökkimaja eest läbi kümneid tuletõrjeautosid ning paar politsei- ja kiirabimasinat. Külakese populaarseim restoran põles maani maha.
Järgmiseks õhtuks koristasid hiigelsuured kallurautod rusud. Varahommikul saabusid segumasinad ja konteinerelamud. Meie lahkumise ajaks nädal hiljem püstitati juba seinasid... ja uurimine ei võtnud aega "vähemalt kuu".
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar