Kolmapäev, 9. märts 2011

Mina ja perearst, vol x

Korraline ülevaatuspäev.

Kurtsin, et igal ärkamisel on poja pea higist läbimärg. Suisa nii märg, et lina on ebameeldiv. Ja ainult pea - kukal võib olla läbimärja pea juures jahegi. Uurisin internetist - see on üks rahhiidi tunnustest ja ma olen murelik.

Perearst murelik ei olnud. Katsus pead ja arvas, et ehk on tuba palav või lina kehvast materjalist. Minu järeldus: mitmete meie linade materjal on talve jooksul kehvemaks muutunud.

Jõudsime ülevaatusel rinnakorvini ja perearst silmas lohukest. Järgmisena leidis ta, et siin võib olla siiski algav rahhiit hoolimata d-vitamiini annustamisest.

Probleemi käsitledes jõudis ta järeldusele, et kuu kestnud kõhulahtisus ajas ilmselt lisaks toitainetele välja ka manustatud d-vitamiini. Ometi ahastasin sellel perioodil arstile telefonis vähemasti kahel korral nädalas. D-vitamiini lisaannust ei soovitanud ta mulle kordagi...

Kauplesin välja saatekirja vereanalüüsile. Perearst üritas veelkord sõrgu vastu ajada, hirmutades, et verd võetakse otse beebi veenist ning see ei ole meeldiv vaatepilt.
Jäin enesele kindlaks, sest usutavalt ei kohta konkreetne aastaid tegutsenud labor beebi veene esmakordselt. Ohates ulatas arst saatekirja.

Minus valitsevad segased tunded. Ühelt poolt ei ole keegi üliinimene. Teisalt leian ma, et perearst peaks olema tähelepanelikum ja hoolivam. Korraliseks ülevaatuseks ette nähtud aeg ongi ju murede ja rõõmude jagamiseks ning ennetamiseks.

Strateegilised mõõdud - kaaluiive olematu - 50g, pikkust pole lisandunud. Istumise asemel põlvitab. Kuu jooksul lisandunud oskused on püstitõusmine ja silpide lalistamine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar