teisipäev, 15. november 2011

Turulood

Turulkäimine meeldis mulle juba enne uue Nõmme turu rajamist. Erinevatel eluetappidel olen olnud Mustakivi, Balti jaama, Nõmme ja Keskturu püsikunde - ikka nii kuis töö lubas minema lipsata. Võru-majastki on turule mõne minuti tee.

***
Laupäevahommikune Võru turg on rahvarohke. Ühes nurgas hilbud, teises talunikud juurviljakoormatega, siselettidel lihakraam. Meie eesmärk on teha päris-ahju-juurvilju päris-ahju-lihaga. Otsin kartuleid, porgandeid ja sibulaid. Ühel letil märkan "Jõgeva kollase"-silti. Bussi varjust astub välja poisike, ehtne talulaps - hoopis tõsisem ja häbelikum kui minu umbkaudu samas eas linnavurle. Võru keeles soovitab poiss osta mul hoopis üht lagunemiskindlat punast. Aga ma ei jäta jonni ja toon kotitäie "Jõgeva kollast" linna kaasa. Ehe talukartul kuskilt Võrumaa sopist on koorides hoopis teistsugune kui Nõmme turu oma - kuidagi tihkem. Või kujutasin ma seda endale ette.

***
Sobrame sama turu sekondhänd kuhjas. Mulle satuvad pihku valged paksud sukkpüksid. Notsu numbrit on harva poeski saada. Ostuotsus kaob hinda kuuldes - selle brändi, M&S sukkpüksid on nende kaubamajades umbes kaks korda soodsamad kui turutädi küsitu.

***
Pidu on tulekul. Sammun kaubandusse ja tagurdan välja. Ülikond number 86 maksab umbes sama palju kui ülikond number 56. Mis sellest, et väiksemaid võiks suuremale kuluvast tükki kümme valmistada. Maskeerun kolebeezi sulejopesse, mille käised randmeteni ulatuvad, topin kutile selga õuekombeka ja siirdume Balti jaama turule. Närime saia ja kammime kaltsukuhja.
Ilmselt ei maskeerunud ma piisavalt hästi - kahe esimese tädiga kaubale ei saanud. Kolmas, nurgatagune soovitab vesti ja kikilipsu ning leiab sobiva triiksärgigi. Temperamentne venelanna leiab samuti, et ülehelikiirusel kasvava lapse rõivastesse ei ole mõtet tervet varandust investeerida. Ajame pisut juttu - ilmast ja inimestest.

***
Nõmme turul ostan juurvilju vaid ühelt müüjalt. Rapla-lähedase taluga olevat ametis kogu pere - mehevanemad kasvatavad, mees ja tema müüvad. Kiiretel aegadel on kaasatud laiemgi ring. Olgu see kasvõi ainult legend - mulle meeldib selle müüjatädi lahke naeratus. Mõnikord pistab ta lastele midagi pihku samuti.

***
Kohupiimatädi külastan ühel korral nädalas. Ostan karbikese kakaokohupiima endale ja kaks karbikest kreeme lastele. Nõmmiku talu kohupiimad maitsevad hästi ja lahke müüjatädi teab minu soove küsimatagi. Kaalumisega samaaegselt jutustab tädi pisut kutiga - nagu ikka kasvamisest ja söömisest. Kutt naeratab avalalt. Ilusat päeva soovides naeratan minagi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar