Teisipäev, 5. juuni 2012

Kolmanda kooliaasta lõpp

Kolmas aasta koolikatsumust sai seljatatud. Möödus kiirelt ja oli minu kui taustajõu jaoks kergem.
1) Mul oli oluliselt vähem aega paanikaosakonna tekitamiseks
2) Notsu on kahe aastaga omandanud rutiini - kooli kodutöödest ei pääse. Parem teha kohe peale kooli kui viimasel hetkel.

Sellel aastal ei toimunud enam koju ununenud esemete kooli valvelauda toimetamist. Temaatilisi märkusi oli vist kokku üks. Õppimata-puudulikke ka ei esinenud.

Küll on kasvamas preili Lohe - mida ilmtingimata täna tegema ei pea, seda ikka ei tee ka. Vastakalt ka - kui teada oli, et ühel päeval õpitakse pool ja järgmisel terve luuletus, siis on võimalik aega säästa ja õppida kohe terve pähe (ja järgmisel päeval piirduda kordamisega)

Üks lemmikainetest on vene keel - esimesel aastal hea ja lihtne. Ka prantsuse keel istub hästi. Üldse on märgata mälu treenitust - tekstid jäävad meelde kergelt. Sealhulgas ka klaveripalad - päris pikad lood saavad mängitult noodivabalt.

Puudulik on loogiline mõtlemine ja iseseisev töö. Matemaatika tekstülesanded on suurimad komistuskivid. Ja loodus- ning inimeseõpetuse töövihikutest ehk iseseisvatest töödest võib leida suurepäraseid "briljante". Sünonüümidest rääkides võib end hingetuks naerda (aga tuletamisoskus on hea)

Klassijuhatajaga on Notsu rahul. Aineõpetajatega samuti. Kui ühes teises Väga Heas Koolis õppiv sõbranna räägib aineõpetaja röökivast kõneviisist, siis kergitab Notsu hämmastunult kulme. Õnneks.

Tegelikult virisesin ma terve maikuu suhtumisest - Kaks riiklikku tasemetööd ning üks kooli oma kujutasid tugevaid teadmiste teste koostöös tähelepanelikkusega. Noor daam keskendus nende asemel kõrvarõngaste hommikusele valikule... Tulemuseks oli "hea" matemaatikas, mis põhines üksi ja ainult lohakusel ning viitsimatusel keskenduda. Igatahes ähvardas see rikkuda lisaks viimase veerandi hinnetele ka kiituskirja saamise. Ajapikku ma leppisin ja leebusin. Sestap oli täna koju saabunud kiituskiri minu jaoks väga suureks üllatuseks ja rõõmusõnumiks. Ühtlasi ka tunnustuseks üheksa kuud kestnud koolispurdile. Esmakordselt ei tunne ma, et pool kiituskirjast oleks nagu minule välja antud. Seekord on see peaaegu täielikult lapse saavutus.

Täna pidasime Botaanikaaia talveaias klassi lõpupidu. Homme toimub aktus ja edasi tuleb kolm kuud väljateenitud puhkust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar