Nädal 1

Tänasest naasesid abistajad oma tavalise rutiini juurde. Värske vanaema ja noor isa siirdusid tööle, vanem õde kooli.

Ei jäägi üle muud kui kohaneda. Lugesin kokku - meil on majas nüüd kolm ühenäolist Morska - Mini, Midi ja Maksi :)
Mini ja Midi on sarnased vaid väliselt. Kaks aastat tagasi nägin kurja vaeva, et last toitmiseks sõna otseses mõttes üles raputada. Mudisin kõrvu ja sügasin jalataldu ja ränga vaeva järel pilutas ta vaevu silmi. Päikesepoiss:)
Mini on alati näljane ja lisaks vaevavad teda (juba) gaasid. Minu menüüst on eemaldatud piimatooted ja soetatud titele pudel kangemat Espumisani. Natuke leevendab.

Tegime suure õe saatel retke Nõmme keskusse. Jalutuskäik kujunes hoopis hullumaja killavooriks.  Nii ratastelt kui korvilt hiigelsuur Emmaljunga Big Star Supreme ei vedanud alt.  Kerge on teda 19 kilose tühimassi juures lükata tõesti - rataste diameeter on ikkagi 37 cm. Aga järellohisev seisulaud Midi jaoks koliseb nagu katkine varuosa. Võib-olla oleme valesti kinnitanud.
Keskuseni jõudsime valutult - Midi üritas paaril korral seisulauale istuda, ent taipas peagi olukorra lootusetust.
Poes aga... lasi Midi uksest sisse saades seisulaualt lahti ning käitus puuviljaosakonnas nii nagu ikka kaheaastane, kes uute lelude hulka satub. Ja lõpetuseks viskas möirates selili maha...  Kehv lugu igatahes, sest "teise lapse istet" sellele Emmaljungale väidetavalt kinnitada ei saa.

Söögikraami saime ostetud, lilled õpetajatele samuti. Suurte perede vaesusrisk jääb meist ilmselt siiski kaugele, sest sellise kambaga ma rohkem poodi ei lähe.

PS. Hommiku pistis Midi veerandtunnise üksioleku ajal nahka pudelitäie Espumisani. Ärkasin magusa matsutamise peale. Midi luttis banaanimaitselist "magustoitu" ja naeratas õnnelikult...

Täna saab Mini nädalaseks. Elu nagu hullumajas.