Viisin osa pesakonnast eile Tartusse raudteejaama. Uus kiirrong sõidutas Notsu ja Meesisendi tagasi Tallinna - mõlema puhkused lõppesid ja kes siis kooli ja kes tööle.
Tartu jaam näeb vägev välja küll, kuigi ootesaaliosa on tibatilluke. Eilne ilm oli kevadiselt päikseline ning ootajaid jagus lisaks kahele saalile ka perroonile ning jaamaesisele väljakule.
Mini ja Midi nautisid võimalust saada nii positiivset tähelepanu võõrastelt kui negatiivset omadelt ja jooksid teineteise võidu ja vahepeal üksteise järel. Eks oma rolli mängis ka see, et rongilesaatmine sattus laste uneajale.
Rong ise oli kummaliselt lühike, vagunitel tulekirjas tekst "Katsesõit" Ülikooliaastatel kasutas mitu kursakaaslast just rongiühendust. Nemad reisisid esimeses klassis ja kiitsid, et vagunisaatja pakub lahkesti teed ning olemas on kiire netiühendus. Neid soovitusi meenutades soetasin internetist kaks esimese klassi piletit. Piletimüügipunkti aga jaamahoonest ma ei leidnudki ning endise Edelaraudtee automaadil laiutas post-it lipikuke tekstiga "Suletud".
Reaalsus oli, et esimese klassi vagunit eristas tavaklassist veidi pikem lauake istmete vahel ning muidugi kaks korda kõrgem hind ja õpilassoodustuse puudumine. Teed polevat keegi pakkunud ning netiühendus olnud avatud kõigile ja see olnud teost aeglasemgi.
Meesisend naeris, et temale polnud "uus rong" midagi uut - kasutab ta ju Tallinnas sarnast, juhtmega rongi, igapäevseks töölesõiduks. Notsu nurises, et võrreldes Tallinna omaga liikuvat aeglaselt.
Peamise kiituse pälvis ümberistumine - üle perrooni olnud astuda kolm meesterahva või viis teismelisesammu ning üheksa minutit hiljem liikunud nad juba Nõmme suunas.
Meie, ülejäänud, oleme aga otsustanud vist võrokesteks hakata :) Tegelikult pikendasime oma "talvepuhkust" esialgu nädala võrra.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar