Vahelduva eduga haukus vaene loomake ka kevadtalvel, kevadel ja kevadsuvel.
Täna öösel ärkasin ma veerand viis. Auh, auh, niuts, auh niuts,niuts, auhhhhhhh, niiiiiiuuuuuuutts. Õhutusasendis avatud aken ei jätnud võimalust haledat nuttu mitte kuulda. Auuuuhhhhh, niuuuuuuuts, auh, auh, auh, auh, auh... Akna sulgemine summutas heli. Kell pool kuus suutsin lakkamatu haukumise saatel uuesti uinuda.
Olin liiga väsinud kerimaks pimendavaid kardinaid üles. Samas tean ma üsna kindlalt, et ma ei näe haukujat oma akendest.
Tõesti, ma luban, et ühel ilusal ööl, kui ma olen veidi vähem väsinud, tõusen ma haukumise peale üles., riietun ning teen hääle järel kvartalile tiiru peale. Mind tõesti siiralt huvitab, miks jäetakse väike koer ööseks õue igatsema ning kuidas tema peremees looma nutu saatel öösel rahulikult magada saab. Loomast on hale, ega tema ju süüdi pole oma pererahva hoolimatuses.
Hahaa, liiga tuttav tunne! Kui eile hilja (õigemini kella 00.20 paiku naabrimees oma tuubaharjutused lõpetas (ja muidugi lahtise aknaga toas, mille kõrval on minu magamistoa lahtine aken, palav ju!)), hakkas naabertänavas koer haukuma ja enne kella 2 ei lõpetanud. Ja see pole mitte esimene selline öö, see koer on viimasel ajal kuidagi eriti häiriv olnud. Kaalusin veel kolmveerand kahe paiku öösel, kas helistan politseisse ja nõuan, et nad tagaksid mulle seadusega ette nähtud öörahu :) või siis topin riidesse ja lähen teen selgeks, kus ja kelle elukas see on, annan julgelt uksekella ja nõuan seaduses ette nähtud öörahu koeraomanikult. Ja nii palju mõistatusi tekkis ühe õhtuga: kuidas küll magavad tuubamängija naine ja lapsed?, kuidas küll magavad koeraomanikud? ja kuidas küll magavad koeraomaniku lähimad naabrid?, sest meie tänav on alles ümber nurga! Lõpuks jäin muidugi magama ja koeraomanik pääses öisest vihasest sissetungijast ja politseiga ähvardajast. Seekord veel...
VastaKustuta