esmaspäev, 29. detsember 2014

Pühad ja pühadevahe

Lund meil jagub ja iga päev sajab juurde! Hoovil asuv kruusahunnik on muutunud kelgumäeks. Lõppeks leidsime linnas ka tupiktänava, kus Meesisend juba lapsena kelgutamas käinud ning kus tänasedki lapsed lustivad.
Süüa jagub pühadega seoses samuti - ikka soolast ja magusat ja siis uuesti vesise südamega soolast ja peale jälle suutäis magusat.
Liikumise võtsin ka ette - valisin iga-ilmaga kõnniringi ning olen plaanist ka kinni pidanud.
Häid inimesi on palju - lükkasin enda ja naabrite lund, nii sajakonna meetri pikkuse ja viie meetri laiusel alal, kui naabrimees oma suure käsisahaga saabus ja mind välja puksima asus. No oli tükk tegemist seletada, et mulle üli-jube-väga meeldib lund pisikese labidaga lükata - saab palju vajalikke samme teha!
Nii palju kui põhade ajal pole ma juba ammu maganud. Piinlik tunnistada, et olen "hommikul" ärganud ka kella ühe paiku päeval...

* Jõulukuusk on meil vähemalt neli meetrit kõrge - järelkärus pikkusega kolm koma kuus meetrit olnud ülemine ots rullis. Mini ja Midi olid kuuse järel eminnes väga elevil. Meesisend koos oma parima sõbraga tegid mineku lastele põnevaks ka.

* Päkapikud jätsid kuuse alla hiigelsuure kingikoorma. Minil ja Midil oli kingihunnikus orienteerumisega tükk tegemist. Vaesed väikelapsed ei saanud aru, kas tasub haarata järgmine pakk või tegeleda eelmisega :( Järgmisel aastal saavad nad kumbki ÜHE paki, mitte ühe paki igalt täiskasvanud pereliikmelt ja suurimalt õelt veel lisaks isiklikule pakile ka kahe peale lisapaki

* Sõitsime Otepääle. Päris mitte vabatahtlikult - Notsu seekordne laager toimub Kurgjärve asemel seal. (Laagrit planeerides polnud Haanjas lund, kuid Otepääl sadas juba kunstlund) Mini ja Midi laiasid tuubirajal, jalutasime veidi kesklinnas ja uhasime tagasi, sest...

*kodus ootasid meid ootamatud külalised Tallinnast. Armsad inimesed olid võtnud ette pika ja etteteatamata tee. Lõunastasime kodus olnud söögi, jõime veidi veini ja tagasi nad sõitsidki. Vahva vaheldus!

*Linnud on siin aplad! Enamjaolt tihased, kuid sekka ka paar leevikest ja pika nokaga varblasesuurust hallikat lindu. Üks kuni kaks söögimajatäite päevalilleseemneid päevas. Võrdluseks - Tallinna linnud söövad sama koguse nädalaga. (Ma ei muretse kui tagasi Põhja kolime - lindude söögimajasid jagub siin pea igasse aeda. Täna näiteks unustasin maja õigel ajal täita ja leidsin "tirtsuparve" kõrvalaiast nokkimast)
Linnud pakuvad rõõmu ka ühele paksule kassile, kes läbirändurina huviga neid aia tagant vaatab. Majalised vaatavad aknast, kuidas kamp sulelisi kuuse ja söögimaja vahet lendab ja vahepeal päris kõvasti tülitseb.

* Veeresime komplektiga Ahhaa keskusesse - oli päev, mil poisid omavahel ei kakelnud, vaid tegelesid kumbki iseendaga. Midi kartis dinosauruste näitust - esimesel ringil Meesisendiga keeldus ta selle ruumi lähedalegi minemast, teisel ringil pidin teda süles tassima ja kolmandal julges ta suurimale saurusele juba keeltki näidata.. ja oli pettunud, et saurus rahumeelselt edasi mörises.
Minile seevastu saurused meeldisid - esimesel ringil vaatas veidi üllatunult, kuid kohanes kiiresti ja tiris vanaema sauruste juurde tagasigi. Koduteel sadas paksu lund. Põlvamaa teemeistrid polnud tavapäraselt oma maakonna ääremaale ehk Võru-Tartu maanteele jõudnud ning oletasime jälgede järgi tee asukohta. Kaasa aitas muidugi Meesisendi veerandsajandi pikkune selle tee sõidukogemus kord nädalas.

* Meesisend soetas lõpuks omaeti seinaplaadid ja lähipäevadel saan ma tegeleda ühega oma lemmikutest - seina plaatimisega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar