Neljapäev, 15. oktoober 2015

Imagoreklaam minevikust

Sattusin kolama Apollo veebilehele, kus lubatakse hirmsuuri allahindlusi. Raamatud, mängud, e-raamatud ja ühtäkki - õmblusajakirjad. Inglisekeelse Burda tellimus 20% soodustusega...

Olin ehk teismeline, miskipärast tundub tagantjärele, et aastal 1988 õnnestus emal kuskilt välja pigistada värskelt ilmuma hakanud venekeelse Burda poolaastatellimus - üle kuu ilmuv number. Veidi varasemast ajast oli meil paar eksemplari saksakeelset - hästi hoitud, puutuda võis vaid puhaste kätega ja laua taga. Uusi hilpe õmbles ema just Burda täpsete lõigete abil - sealt õppisin varieerimist. Kui palju võimalusi pakuvad pisidetailid - lõiget annab kohendada, lisada selle või eemaldada teise detaili. Pildil nähtud kirju asemel ühevärviline kangas või hoopis vastupidi... Nende kuue Burda abil valmis terve garderoob, mille põhilõiked on emal vist siiani kasutusel.

Aga mitte see polnud täna mu peamine mõte. Vaatasin tänapäeval nii tavalisi sisureklaame ajakirja kaanel. Toona olid need aga uudsed nagu sisukord ühes mõne tähtsam aloo liidiga. Lappasin huvi pakkunud teemani, veerisin läbi ja ahmisin endasse värskeid moe- ja iluuudiseid, aga ka kodus katsetasimise retsepte ja persoonilood. Üks jäi aga mulle arusaamatuks -  miks ajakirjas, selles "meie oma vene omas" (versus mitte hõlma all üle piiri toodud), ilmusid reklaamid asjadest, mida ma kauplustes polnud kunagi müügil näinud. Miks neid üldse reklaamitakse? Just Lancome´i ja Nivea kreemid meenusid täna Apollo kodulehel Burda esikaant vaadates - tugev läikpaber, millel kujutatud headest ainetest pungil kreemiports. Inimaju loob kummalisi seoseid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar