Kui kuskile on kiire, kipuvad asjad ikka äparduma.
Eile startisin kell 22,40 Tartu poole. Eelnevalt lubasin emale auto ära viia. Tehnilised üksikasjad nägid välja järgmised: asjad autosse, auto käima, ema juurde, asjad Peebu autosse ümber. Minema. Üks pisiasi jäi aga kahe silma vahele - et ema autol on automaalukustus ja loomulikult suutsin asjade autosse viskamise vahel autoukse tagantkätt kinni virutada. Ja nii ma passisin tunnikese tee veeres, kuniks Peep Lasnamäe vahel õiget teeotsa otsis ja mulle võtmeid tõi.
Ootusärevust lisas võimalus, et ventilaatoriandur, üks Opeli paljudest anduritest, ei tööta ning töötav mootor üle kuumeneb ehk lihtviisiliselt ja rahvalikult väljendades keema läheb.
Siiski. Kell 2,30 ületasime väsinult ent õnnelikult Tartu linna piiri.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar