neljapäev, 19. aprill 2007

kopsupõletik - mõtteid ravikindlustussüsteemist

Ema on haige. Eelmisel nädalal oli palavik üle 39, nüüd ka hingata raske ja tagatipuks surub peas. Ema on vapper vanamoodne inimene - no tööl on ikka natuke vaja käia, inimestega ju kokku lepitud. Suutsin talle siiski selgeks teha, et vaja on end arstile näidata.

Internetist broneerides saanuks perearstile aja kahe ja pool nädala pärast. Helistasin talle ja palusin ema varem jutule võtta. Jikka sjaab , perearst on sümpaatne ja südamlik venelanna, kes meie pere tohtriks olnud üle 20 aasta.

Tegi vereanalüüsi - sete 75, miski immoblabla, mis võib olla kuni 100, on 175. Röntgenipildi põhjal kahtlustas perearst kopsupõletikku. Kirjutas välja antibiootikumi, haiguslehe ja saatekirja pulmonoloogile. Ema üritas aega kinni panna. Polikliinik 1 - 8. mai. Polikliinik 2- 10. mai, polikliinik 3 - alates 8 maist suvalisel ajal. Perearsti poolt soovitatud tohter on hoopis puhkusel...
Mida siis teha... Mai esimese dekaadi lõpul me pulmonoloogi vastuvõttu ei vaja - selleks ajaks on ema kas surnud või terve...

Viimases hädas helistasin ühte suurde haiglasse. Telefonijutt tohtriga oli sümpaatne - kui ema vähegi liikuda kannatab, siis pakkida ta palun autosse ja tuua haiglasse ülevaatamiseks. Jah, ikka saab.
Erinevalt registratuuritöötajast, kes võiks vabalt kandideerida Halvima Teenindaja auhinnale 2007, oli erialaspetsialist väga tähelepanelik ja hoolitsev. Vaatas üle perearsti tehtu, uuris raviskeemi, andis omapoolsed juhised ja pool tundi hiljem oli emal tervis küll mitte parem, kuid siiski kindlam tunne. Minu poolt jäi arstile tänutäheks opratiivse reageerimise eest 200 krooni väärtuses kinkekaart ja kogu südamest tulev tänu. Lahkusime.

Ilmselt on tegemist igapäevase rutiiniga. Ma olen maksumaksja ja igakuiselt lahkub minu palgast peaaegu kahe eesti keskmise väärtuses makse. Ja viimasel ajal ärkab minus protsestiisu. Palun, jätke mulle mu raha. Ma panen selle kenasti kapinurgale ja haigeks jäädes tasun 100% ise kõikide oma kulutuste eest. Aga ma soovin vabaneda solidaarsuse põhimõttel toimivast kasutust süsteemist. Sest raha kulub lihtsate toimingute sebimiseks niikuinii - telefonikõned vajaliku numbri saamiseks, vestlus arstiga. Raha kohalesõiduks, tööpäev ootamiseks, sest haiglatohter võib olla hõivatud. Ja südamest tulev tänu, sest terve lähedane on mulle väga oluline.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar