Hommikul kella üheksa paiku käisin täna turul. Linlane ärkab hilja ja sel kellaajal sättisid müüjad alles algavaks päevaks kaupa ning esimesed uudistavad ostjad saabusid. Nädalavahetuste turuhommikutel käib hoopis teine seltskond - tööinimesed, kel vaba päev. Tänasel reedel kolasid rahulikult ringi eakamad, ajasid tuttavate müüjatega juttu ja kiiret polnud kellelgi. Päike säras silmipimestavalt eredalt. Tavaliselt olen sel kellaajal tööl ja vaatan hommikut läbi Pro Kapitali tolmuste aknaklaaside.
Esimesed juunipäevad võrduvad mu mälus koolivaheajaga - vabaduse ja suve lõhn. Värske supirohelise ja porgandi lõhn lettide vahel meenutas mulle aga lasteaia-iga. Usutavasti oli umbes kakskümmend kuus-seitse aastat tagasi samasugune suvehommik ja me tõttasime vanaemaga maasikate järele, kummalgi kaasas korvid - temal suurem ja minul väiksem. Pealelõunal algas kompotitegemine. Ja eriti selgelt mäletan porgandikimpu, mille me mulle krõmpsamiseks ostsime...
Miskipärast meenuvadki asjad läbi lõhnade. Värske värvi lõhn lasteaias... köögiviljad turul... talvine kütmise lõhn agulis... piibelehed... neil igal on mu minevikus oma lugu rääkida.
Aga vibram-tallaga matkasaapaid ei saanudki. Ainus paar oli number 36. Seega tuleb sammud ikkagi Matkasporti seada:S
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar