Nüüd ma siis tean, miks Tallinna Loomaaia hilisõhtused ekskursioonid paari päevaga välja müüakse - loomade elu hämarduvas õhtus erineb päevasest oluliselt.
Eile sain aimu, et sealsetel asukatel on kindel elurütm - külastusaeg ja vaba aeg. Sellest, et külastajaid oodatakse pikisilmi, andis märku näiteks valjuhäälne kisa kotkaste osas, kui meie grupp tagumistest, hetkel poegade pärast suletud eksponaatidest mööda jalutas.
Kakulised on lahedad linnud - hmm, mis kummaline kellaaeg külastuseks, näis lind kõrvalistujale ütlevat. Koos pead pöörates küsinuks nad justkui naaberpuuri asukalt - sinu juures ka käisid jah?
Kaslased näivad päeval laisad ja väsinud, mõneseid isendeid ei ole mul üldse õnnestunud kohata. Ja eile nägin naaritsat. Jube vilgas, aga samas olin kasukamaterjali siiski pisut teistsugusena ette kujutanud. Millisena? Vist vähem rotisarnasena.
Ekskursioon pidi kirjade järgi kestma 2,5 tundi, aga läks oluliselt üle aja. Vahet ei ole, põnev oli. Vanemmetoodik Inari, meie ekskursioonijuht, rääkis kaasahaaravalt. Olulise infona talletasin enda jaoks, et loomaaia asukad ei ole õnnetud ega kurvad, neis on terake artistiverd ning nad naudivad kohtumisi inimestega. (kes ei naudi, need on peidus)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
kui sa veel turovskiga sellele ekskursioonile sattuksid - aga ehk mõni järgmine kord!!
VastaKustuta