elu pisiasjad

Pisiasjadel on kombeks mu elu närida. Justnimelt närida, sest pisikestena ja ühekaupa ei pane neid tähele, aga kuhjudes kogunevad nad kokku ja vajuvad ühe suure massina selga.
Peale hambaarstilt tulekut (jälle viiesajane läinud, aga kindel tunne, et ei pea mägedes kasutama seda ühte tangipaari, mida ka näpitsateks nimetatakse:P) ei olnud mul isu otsekohe tööle tagasi minna. Tegin ära venemaa viisa pildid, erinõuetega - 3,5x4,5, heledal taustal, tellija materjal on täna kehvapoolne ja pildidki vastavad. Aga olemas.
Seejärel pikendasin ära kesklinnaelaniku aastakaardi, mille taga küll endiselt kiri "poolaastakaart" seisab. (Eelmine kaart kaotas kehtivuse peaaegu kolm kuud tagasi...) Et olla veel tublim, pikendasin ära ka ISICu. Selle kehtivus lõppes küll juba 2006 aasta viimase päevaga.
Imestasin oma laiskuse üle ja ohkasin kergendatult. Elu pisiasjad, mida aeg-ajalt vaja on.

Ja õhtul tulid külalised- grillisime liha ja tundsin end hetkeks õnnelikuna. Hommikul 8,30 stardime Jurmala veepargi poole - puhkepäev, nagu Notsu ütleb.