Hommikul magasin täiega sisse - pool üheksa ärkamist tähendas tööle jõudmist poole kümneks.
Laua taga selgus, et mobiil on jäljetult kadunud. Polnud teda kotis ega tagi taskus, autos ega auto kõrval samuti mitte. Et aku oli peaaegu tühi, lülitus aparaat peatselt välja.
Enne lõunat kihutasin koju, lasteaeda, veelkord koju, otsisin läbi auto esimese ja tagumise istme ja valmistusin minema EMT-i uue järele, kahjatsesin kaarti jäänud numbrite kadumist, kirusin end, et plaan teha kaartist koopia on endiselt reaalsuseks muutmata.
Lõppeks kella kolme paiku tööle tagasi jõudes meenus, et panin hommikul kõikse tagumisele istmele rulluisud ja trenniriiete koti. Ja ühe uisu seest mu telefon välja ilmuski...
Hea, et VEEL ei unusta mälu parandavate tablettide võtmist.
neljapäev, 7. juuni 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar