Astritega, tarkusepäeval.

Esimesedseptembrid läbi aastate. Suvele oleks nagu kriips peale tõmmatud - päike käib hoopis madalamalt ja väljas on jahe. Tarkusepäevad seostuvad astritega. Ja astrid lillekastis omakorda aktuste ja peokõnedega, hümniga ja direktori, kelle võrdkujuks jääb igavesti Hain "hiiekas" Hiieaas, müriseval häälel peetud isamaalise kõnega.

Täna, 25 aastat tagasi läksin ma Tallinna Reaalkooli, tollase Tallinna 2. Keskkooli esimesse bee klassi, pihus astrikimp, seljas teksapihikseelik valge pluusiga ning juuksed põimitud kaheks valge lehviga seotud patsiks.
Minu esimene õpetaja Elgi Eller on tänaseks tõepoolest pensionile jäänud. Mäletan temast lõualotti ja maikellukese lõhnaõli ja seda, et ta oli õpetaja suure algustähega. Aga esimesel veerandil kutsuti mu ema kooli - veel ei arutatud minu patte õppenõukogus:) Emaga arutati võimalust viia mind üle teise klassi. Ema keeldus.

Kolm klassi hiljem, neljanda hakul sain "suurde majja" minnes uue klassijuhataja. Mai Gross kandis läbi nelja koos veedetud kooliaasta kahte komplekti rõivaid - beezi vööga seotud vesti koos sama karva seelikuga või tumesinist kleiti. Minul, oivikul, oli koolis ikka veel igav ja taas kutsuti kooli ema - et viia mind neljanda asemel üle viiendasse. Ema keeldus, kuigi seekord võinuks ta tõepoolest nõustuda - nendest aastatest mäletan erapoolikut suhtumist, mis lõppes koolivahetusega.

Mu kolmas klassijuhataja, Anne Kauba 21. Keskkoolist, puhkab juba aastaid Rahumäe kalmistul. Kuigi käisin selles koolis vaid aasta ja hiilgasin vaid põhjuseta puudmistega - ma lihtsalt ei talunud selle kooli sõjaväelist drilli - tean, et mu klassijuhataja hoolis väga.

Minu neljas klassijuhataja oli taas eesti keele õpetaja - Mart Pitsner. Keskkooliaeg tagasi Reaalkoolis meenub ereda ja värvikana.

Sellel aastal alustab kooliteed, esialgu küll Tallinna Reaalkooli eelkoolis minu paralleelklassi, esimese aa, esimese õpetaja käe all, ka Notsu. Et oleme emaga ka kooliõed, loodame Notsust sirguvat kolmandat põlve reaalikat:)

Tänasel septembrikuu esimesel päeval täitus minu emal 45. tööjuubel. 1. septembril 1962 asus ta tööle H.Pöögelmanni nimelisse elektrotehnikatehasesse pooljuhttoodete koostajaks. Hiljem, TTÜ vilistlasena insener-konstruktoriks, kus töötas veel pöördelistel 1990-ndatelgi. Nii mõnedki kuuldeaparaatide ratsid on just tema tehtud:)

Valmistasime mitme pidupäeva tähistamiseks maitsva kanagrilli shampinjonidega ja puuviljasalati.

Ja rääkisime maailma asjadest - nendest astritega esimestest septembritest minevikus ja tulevikus, esimestest õpetajatest ja kõige armsamatest õpetajatest, õpetajatöö missioonist. Et päev oleks täiuslik, pahteldasin veidi enne keskööd ära ka magamistoa lae ja panin Notsule üles tema uue XL mõõdus kirjutuslaua.

Head uue kooliaasta algust!