September saabus vihmase ja külmana. Erinevalt lõdisevatest "mägilastest" keerasime gaasikütte nädal tagasi sisse ja kohati kurdame hoopis liigse palavuse üle. Avatud akna kaudu tuppa jõudev võrratu vihmapladin sügiseselt karge õhu ja laual põleva küünlariviga teeb tubase olemise eriti nauditavaks.
Vihmade vaheajal sõitsime Notsuga seenemetsa. Vale kuufaas ilmselt, sest minu lemmik-kuuseriisikakohast saime seekord saagiks vaid kolm puravikku ja needki emaga kahepeale. Pilvikutest ega võiseentest, aga ka hõrkudest ämmatossudest polnud jälgegi. Seente otsimine võiks kuuluda hasartmängude hulka. Tänase eripärana avanesid pilved ja taevast nagu dushist voolas sooja ja mõnusat sügisvihma! Et see ei saanud autosse tagasipöördumise põhjuseks, valasin hiljem mõlemast Elbruse tippu näinud matkasaapast välja poole liitri jagu vett ja väänasin kuivaks ka jope ning sooja pesu. Notsu vihmakindel kummiülikond pidas seekord vastu. Oo, istmesoojendus, meie parim sõber:)
Selgus, et kalkunist ja rabarberist saab võrratu vokiroa. Ja mis võiks olla päeva lõpetuseks olla mõnusam, kui isiklik ema minu kodus pliidi ääres marmelaadi ja letshot vaaritamas, plekk-katusel saatemuusikaks sügisvihm.
Täiusliku päeva puhul lubasin endale ka poolte ülemise korruse uksepõskede paigalduse koos liitva pahteldusega. Taas sai rellakaga läbi päikeseprillide kätt harjutatud - enam ei värise. Hakkab looma!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar