õnnelik õnnetus märgadest lehtedest libedal asfaldil

Täna tuleb vist esimene korralik öökülm - taevas oli täiesti selge ning õhus on tunda külmakargust.

Hommik algas lägaselt. Notsu toppis endale jalga punased kummikud ja selga roosa mantli - (eel)koolipäev.
Vihmasadu ning lehesegune märg asfalt jätkus ka keskpäeval. Ja nii ta juhtus. Naisterahvas, kes üritas jälgida oma esitulesid, pidurdas täiesti ootamatult ja põhjuseta, tema järel veerenu sai pidama ja minu kolmetonnine lendas vastavalt kõikidele füüsikaseadustele, abs korralikult värisemas, ees peatunud uuele mersule selga. Tulemuseks küll vaid üks rullis tagastange, aga sellegipoolest kirjas rikutud päev.

Segaseid mõtteid mõtlesin teel tööle. Pikivahest ja juhtidest, kes kujutavad endast potensiaalset ohtu kaasliiklejatele. Liikluseeskirjast ja liiklusviisakusest, taustaks teadmine, et reedel tuleb ette võtta üks pikem sõit. "Sünnipäevale", nagu Notsule seletasin. Tegelikult on mu kallis Hiiumaa-tädi kohalikus haiglas kehvemast kehvemas seisundis ilma igasuguse paranemistahteta. Ma ei kirjuta oma halvimaid mõtteid, lähen ja kallistan teda hoopis möödunud sünnipäeva puhul. Ja igal õhtul põletan talle mõeldes küünalt. Energia, sealhulgas ka head mõtted ei kao kuskile, ütleb energia jäävuse seadus.