kahe kassi ballaad

Tõime oma varjupaigakassi koju. Liisu näugus autos väga haledalt ja Notsu püüdis teda hellal häälel läbi puurivõre lohutada.

Vannituba tundus turvalisim ja pisim ruum meie "moodsalt" avatud majas - harutasime seal transpordipuuri lahti. Hämmastuseks tuli Liisu julgelt välja ja kähises algatuseks uudishimutseva BB peale. Jätsime ta rahule ja asusime õhtusöögilauda. Liisu kõndis ära maja ümbermõõduringi, ronis trepist üles ja võttis suuna Notsu tuppa voodi alla. Peale lühikest ülevaadet trepimademelt siirdus ta magamistoa voodi alla ja nii jäigi. Uudishimust käib ta sealt aeg-ajalt alumise korruse tegemisi kiikamas, aga liisu-liisutamisele ei reageeri ja laseme tal rahus olla. Raske südamega küll - oleme selle kassi neljas või viies kodu ja harjumine. Lohutan end mõttega, et loomad lepivad paremini lastega ja Notsu on tõesti hingeline loomasõber-tutiplutitaja.

Senine peremeeskass ja ainuvalitseja, üheksane süsimust kurat BB, kes "võõraste" loomade vastu ülimat ükskõiksust ja põlgust üles näidanud, uudistas saabuja üle, sõi selleks puhuks pandud lisaportsu lemmikkonservi /seda saab ta vaid jõuluks ja muude riiklike pühade puhul:)/, üritas Liisu spetskrõbinaid pätsata ja peale ebaõnnestunud katset keeras end tavapärasesse vorstpoosi sohvale. Annab kena kontrasti -hiigelsuur süsimust kass täies pikkuses veinipunasel diivanil ja pea loomulikult padjale toetatud. See positsioon on liialt kindel kõigutamiseks:)

Näis. Homsel tööpäeval läheb BB õue ja Liisu jääb tubaseks. Et Liisul on käimas antibiootikumikuur põiepõletiku raviks, siis peab temaga kordi hoolikas olema. Tuttav loomaarst teadis öelda, et kassid kutsuvad stressis olles endale ise põiepõletiku ligi.

Kahe kassi ajastu meie kodus on alanud.