Esmaspäev, 10. märts 2008

"Magnus", asjatult keelatud film

"Ega meil siis kogu aeg ka pidu ja narko ei ole", ütles Isa.
Polnudki.
"Leib on laual", ütles Isa ja Poeg täiendas: "Koka, mitte leib".

Võõrandumine. Nüüdisaegne võõrandumine. Ajatus. Vaid Honda linnamaastur ütles oma väljalaskeaastaga, et see juhtus nüüd. Või ka nüüd.
Ja tegelikult Isa ju armastas oma poega, kuid poeg ei mõistnud seda keelt.
"Meil sinu emaga lihtsalt seks klappis ja nii see juhtuski. Tahtsime esialgu aborti teha, aga siis mõtlesime, et sa võid ju olla", ütles Isa

Sein jäi. Kaks meest, noor ja veidi vanem püüdsid, kuid tulutult.

"Ma nüüd lähen", ütles Poeg. "Ükskord pead Sa selle valiku tegema", vastas Isa. Poeg läks üle heinamaa ja Isa silma valgus pisar.

Võõrandumine. Võõrandumine. Inimesed meie ümber. Oleme alati üksi ja samas mitte kunagi.

Peale tiitreid vaikisime, polnud midagi öelda.

Hea näitlejatöö pealekauba. Või mis näitlejatöö. Inimesed meie keskelt. Mirku ja Anu, kellega koos ühesid ja teisi teid koos käidud.

Seda filmi ei tohiks ära keelata - Markust see tagasi ei too.
Valus lugu. Liiga valus, kuid peaks olema kohustuslik igale lapsevanemale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar